Hej hej

Oktoober hakkab läbi saama. Kaks kuud veel ja siis korraks koju, sest mida see kaks nädalat ikka nelja kuu kõrval on kui vaid korraks. Aga ma ei kurda, mulle meeldib siin. Lihtsalt tunne on nagu jätkas suitsetamist maha või miskit. Tahe on, aga peab vastu panema.
Tööd mul veel pole - oleks kui natukenegi taani keelt juba räägiks, mitte et ma aru saan, miks koristamise puhul taani keelt vaja on. Üks pakkumine tundus olevat ok, aga eks näe, mis seal täpsemalt seisab, sest kogu tööpakkumise kodulehekülg on taani keeles. Ega netbank on ka taani keeles, aga vähemalt sain mingisugused juhendid kaasa, nii et pole hullu. Ega seal palju pole teada vaja, lihtsalt näha palju raha veel on ja ongi kõik.
Praegu istun koolis grupiruumis ja teeme siin tööd projekt A kallal. Ei edene nii ladusalt kui esimene proovi projekt, aga seda seetõttu, et tööd jagada on raskem. Esimene projekt oli edukas, meie grupp ei pidanud midagi juurde ega ümber tegema. Seekord aga vist nii hästi ei lähe, sest tunne on nagu peata kanal, eks näe. Kahe nädala pärast aga antakse juba uus projekt ja sellega on aega jõuludeni. Kui selle läbi saan, siis saan deposiidi tagasi. Kuna sellest aga on juba aastaalguse ürituste maksumus maha võetud, siis on sellest umbes pool alles ainult. Aga raha seegi.
Tähelepanek: kultuuri šokk tõesti eksisteerib. See on tõesti nagu haigus. Närib ära igasuguse tahtmise midagi teha. Kõik uus pole enam huvitav vaid pigem närvi ajav, aga tuleb positiivne ja sellest üle olla. Küll see kultuuri šokk üle läheb. Vanadest harjumustest ja mõtteviisidest on lihtsalt raske lahti öelda.
Täna õhtu saab töökas olema, sest praegu ei viitsi ma midagi teha, aga oma osa tuleb ära teha, nii et jõudu mulle õhtuks. Samas on vaja lugeda järgmiseks nädalaks - vaja raamatu peatüki kohta ettekanne teha, aga endal pole peatükk loetudki ja paar tükki enne sedagi veel (üheks tunniks kolm peatükki).
Nii siis:
Good luck and Good night