Mul oli esimene koolipäev. Ei midagi erilist. Ei aktuseid ega mingeid tüütuid kônesid. Aga koju ikka varem ei saa. Miks? Sest vihma kallab, nagu keegi valaks ämbrist. Läbi-märjaks saamise kiirus ôue astudes oleks vähem kui 10 sekundit. Tegelt vahepeal andis juba järele ja ma tahtsin juba minna, aga hakkas uuesti. Olen vist igavesti kooli kinni pandud. Oi, milline rôôm.
Aa, muideks ärge pange tähele mu imelikke ô-sid. Mul pole oma arvutit - vaesekene on eestis paranduses.
Käisime üks päev Kimiga lausa niisama ratastega sôitmas. Ärge nüüd lootkegi, et me mingeid hulle kilomeetreid maha sôitsime. Tema vôib-olla jaksaks isegi, aga mina pole mingi jalgrattur. Ma vôin kôndida küll kilomeetreid, aga jalgrattaga üks väike tôus ja ma olen surnud. Naljakas oli asja juures see, et kui ta mulle kunagi näitas oma ratast selles ratasteruumis, siis tundus see sinakas - nüüd kui ta ratta sealt välja vedis oli see punane. :P Pidi ikka tolmukiht olema!!
Krt. Ennist just môtlesin, et nii palju on muljetada juba, aga kôik juba meelest läinud. Vanadus hakkab vist täiega peale vohama. :)
Eks siis kirjutan millalgi jälle.
Hoidke pöidlaid, et kuivalt koju saan.
3 kommentaari:
Said kuivalt koju??
jep. ônneks sain
Kuule, iglelt piinlik küll, aga mida sa Taanis õpid??
Küsin, sest fraktsioonist meie nõnik Karin tuleb turundusjuhtimist õppima Aarhusi. :D
Postita kommentaar