Mul on viimasel ajal olnud palju vaba aega. Peaks ütlema, et juba kaks aastat. Võib lausa imeks panna kui palju targemaks ise enda kohta on võimalik saada, kui sul on nii palju aega mõtlemiseks. Taanis viibitud aeg on mulle palju ise enda ja elu kohta õpetanud.
Ma mäletan, kui ma Taisse Regent's Schooli üritasin saada. Mu plaan oli seal keskkool lõpetada, siis kuhugi Euroopasse ülikooli minna ja suure tõenäosusega mitte enne pensioniiga tagasi Eestisse elama tulla.
Siis oli see vahetusõpilase katsetused. Plaan oli üks aasta ära olla, keskkool Eestis lõpetada ning siis välismaal õppida ja karjääri teha, kuni tuleb tahe tagasi tulla.
Ja siis lõpuks tuli võimalus Eestist ära saada ja ma hakkasin kartma. Ilusad asjad elus ei tule hõbekandikul, kuid siis just tunduski kõik nõnda. Elu oli perfektne. Kõik sujus hästi, tundus aina paremaks minevat nende kahe aasta jooksul. Ja siis selle asemel, et teha järgmised kaks sammu edasi - astusin kolm sammu tagasi.
Kas teile ei ole kunagi tundunud, et kui üks asi läheb hästi, siis tuleb paar head asja jadamisi. Ja just kui tundub, et enam paremaks minna ei saa, juhtub midagi, mis toob sind mõnusa põntsuga maa peale tagasi. Lisaks saad maas lebades veel paar hoopi enne, kui suudad ennast koguda.
Ma tean, et ma ajan teie jaoks segast, aga minu jaoks on selles oma iva(d) sees.
Koolini on jäänud vaid neli päeva. Ei suuda oodata - hea oleks tegeleda millegi muuga kui enda elu üle järele mõtlemisega. Ei ole enesetundele just kõige tervislikum!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar