Update

Tere,

Kaks stressirohket nädalat on lõpuks ometi läbi. See Berliini projekt ajab kõik närvid krussi. Pealegi olen tüdinud ära hellitatud taanlastest. Täiega igatsen vana klassi, kus oli ainult neli taanlast - seega ei olnud vaja oma õigusi "kohalike" ees kaitsta.
Algas kogu fiasko sellest, et taani tüdrukud otsustasid ühise õhtusöögi korraldada. Nad panid juba koha ja aja paika. Siis otsustasid nad kõiki tüdrukuid kutsuda. Kogu see taanlaste poolt ära korraldatud õhtusöök ajas ühe rumeelanna Madalyna närvi. Mis pole eriline näitaja, sest tema meelejärgi on võimatu olla. Tal on kõik koguaeg valesti. Ta sõimas taanlannasid "Those Danish bitches!" nende kuuldes ja kurtis kogu klassi ees õpetajatele, et taanlased räägivad kogu aeg oma keeles - nii tundides kui grupitöös. Terve klass oli küll Mada vastu, sest ka islandlased, eestlased ja venelased räägivad oma keelt kui on midagi oma vahel ajada. See diskussioon tõi üles aga suurema probleemi. Üks õpetajatest Richard pani kooli kodulehele ühe õppematerjali nii inglise kui taani keeles, mis on meeletu diskrimineerimine, sest välismaalased ei saa ühtegi materjali omakeeles, miks peaks siis taanlased saama ainu üksi selle pärast, et nad oma kodumaal on. Me oleme kõik ühtemoodi otsustanud inglisekeelse õppe kasuks, kaasa arvatud taanlased. Klassikoordinaator Jesper lubas probleemi õpetajate seas üles tuua. Paar päeva pärast seda kuulen oma taanlasest grupikaalaselt Marialt, et ta käis Richardi juures abi materjali küsimas ja too soovitas andis/soovitas talle üht taanikeelset raamatut. Loomulikult ärritas see mind. Maria selle peale ütles, et kui mina oleks Richardi juurde läinud, siis ta oleks mulle mõnda inglisekeelset soovitanud. Ja lisas, et ma poleks isegi teadnud sellest situatsioonist kui ta poleks mulle sellest rääkinud. Ühesõnaga, et kui ma varastan ja omanik ei avasta seda, siis ma pole tegelt midagi valesti teinud. Väga huvitav arusaam. Lõpptulemusena ärritus Maria minu peale, et välismaalased aga diskrimineerivad vaeseid taanlasi. Loomulikult ei öelnud ta nii, aga aru oli saada ta olekust, et ma polnud ta lemmik inimene tollel hetkel.
Veel juhtus selline olukord, et tegime grupitööd ja otsustasime ühiselt, et oleks vaja projektijuhendajalt küsida, kas saaks kokkusaamise samal päeval teha, mitte järgmise päeva hommikul. Maria küsis seda õpetajalt minu kõrval seistes taani keeles. Nad rääkisid natuke aega. Mulle ütles Maria pärast, et kokkusaamine jääb ikka homsele. Kui küsis miks, siis mulle ütles, et vahet pole.
Need mõlemad situatsioonid juhtusid ühel ja samal päeval. Tulin koju ja mõtlesin, et kas ma teen kärbsest elevandi. Rääkisin oma pahameelest Majale ja tema õigustas mu ärritust. Kui aus olla olen tüdinud taanlastest ja nende probleemidest. Nad on nii harjunud saama raha ja muud sorti toetust kogu aeg, et nende probleemid tunduvad täiesti mõttetud minu silmis.
Ma tean, et teil on minu fustratsioonist raske aru saada. Aga kujutage ette, et oled koos, kes oma käitumise ja arusaamadega on täiesti vastu sinu elu põhimõttele ja vastutustundlikkusele. Nüüd mõtle, et see situatsioon ilmneb iga kuradi päev. Ajab ikka närvi mustaks küll.
Õnneks on nüüd vaheaeg ja kuna neljast inimesest grupis on töö ja ajad ei klappinud seetõttu, siis me järgmise nädala jooksul kokku ei saa. Mis on hea, sest mul on neist puhkust vaja. Tegelt oleks puhkust vaja igasugustest rumalatest, arututest ja vastutustundetust inimestest. See kõlab meeletult isekana, aga nõnda see on. Võiks tuua siia sada näidet aga kasu poleks sellest midagi, sest ära ma siit ikka ei saaks. Tuleb lihtsalt üks päev korraga elada ja võtta asja nii positiivselt kui saab ja võimalikult vähe lasta ennast ärritada imelikel inimestel.
Hea on see, et lennupiletid jõuluks on olemas ja kinni makstud. Seega on, mida oodata, mille nimel kannatada.
Järgmine nädal värvin lõpuks juuksed jälle ära. Ilusti enne Berliini minekut. Grete küsis abi mingi värgendusega, mis ta oma praktika firmale peab tegema, nii et lähen käin esmaspäeval tema juurest läbi, siis on kenasti terve nädal aega tegeleda, mis iganes see on, mis tal vaja teha on.
Nii palju negatiivseid asju tuleb pähe praegu, mille üle kurta, aga milleks. Teie ju Eestis mind aidata ei saa.
68 päeva jäänud veel, mida üks päev korraga võtta! :)