Tagasivaade

Niisiis lõpuks jõudsin siia kirjutama. Suuresti seetõttu, et ema helistas eile ja küsis, kus ma kadunud olen. Tegelikult on lihtsalt meeletult palju teha olnud ja on ka edaspidi kui aus olla. Kolm projekti vaja kirjutada järgmise viie nädala jooksul.
Aga hakkame siis algusest. Berliini reis....
Viibisime Berliinis esmaspäeva õhtust reede hommikuni. Kõik need kolm päeva vahepeal oli meil suhteliselt tihedalt sisustatud meie kontakt persooni Lutzi poolt.
Pildi peal siis vasakult: mina, Maria, Jason, Tolla ja Lutz. Pilt on tehtud Grundfosi treening keskuses Berliini kontoris.
Esimene päev Berliinis möödus Grundfosi kontoris, külastasime ühte klienti, mis kontori lähedal oli. Pärast seda sõidutas ta meid mööda Berliini ringi ja tutvustas linna. Enamus vaateid nägime autost, aga paaris kohas peatusime ka.

Sony Centre ja selle vapustav arhitektuur.

Berliini müüri kaesime. Mitte kogu East Side Gallery'd, aga natukene ikka jalutasime ja vaatasime.
Teisel päeval külastasime kolme klienti ja sõitsime natuke ringi jälle.
Õhtul oli kogu klassiga koos õhtusöök Rock Cafe's, mis oli iseenesest lahe koht, aga tsipakene kallis. Pärast seda läksime Ly ja Mariaga, et jalutame natuke ringi. Minul tuli idee, et lähme ostame Starbucksist kakaod, enne kui jalutame selles jubedalt jubedalt külmas ilmas. Mis lõppkokkuvõttes oli hea idee, sest me suutsime natuke ära eksida. Minu jaoks aga oli meeletu kogemus Starbucksis käia. Taanis tegelikult on üks Starbucks ja see on Copenhageni lennujaamas. Iga kord vaatan seal, et tahaks osta sealt. Tahaks Starbucksis käia, aga ma ei teadnud, kas neil kakaod on, sest ma ju ei joo mitte mingisugust kohvi. Õnneks teised teadsid, et nad müüvad kakaod ja sai siis selle institutsiooni ka ära proovitud. Ja kui aus olla, mulle see kakao-on-the-go ostmise kontsept täiega meeldib, aga kahjuks praegusel eluetapil ei saa seda tihti harrastada.
Neljapäeval ehk viimasel päeval oli meil veel kolm klienti. Ühegi nende päevade jooksul mina ei pidutsenud, mida nii mõnigi harrastas iga päevaselt. Ma olin lihtsalt iga kord nii väsinud, kui tagasi hotelli jõudsime, et ma ei tahtnud midagi muud kui duši ja siis teki alla. Muide hotel asus keskraudteejaama kõrval kohe, nii et me olime suhteliselt kesklinnas. Vabalt oleks võinud MTV Euroopa muusika auhindade välilava nautida hoteli katusel olevast lounge'ist (8. korruseline maja).
Viimasel päeval oli meil ka Mercedes Belti külastamine. See on suurim automüügi saal Euroopas. Kui ma ei eksi siis viie korruseline ja seal oli päris mitu meelelahutus võimalust ka. Pealegi see oli 24 h lahti. Väga kihvt oli kõiki neid ilusaid autosid vaadata.
Reisiga jäin väga rahule. Ostsin koju kaasa neli šokolaadi, sest need olid lihtsalt nii odavad!!!

Pärast seda nädalat tuli projekti kirjutama hakata ja pealegi olin ma Gretele lubanud teda aidata andmebaasiga. Mul tuli täita info 2700 kliendi kohta, mis võttis mul nii umbes 100 klienti tunnis kõige kiiremini. Nii et võite ette kujutada, kui kaua ma seda tegin.

Projekti saime hädavaevu tähtajaks valmis, tegelikult läks isegi pool tundi üle tähtaja, aga see selleks. Siis tuli ette hakata valmistama Opponent paper'it ja oma ettekannet, plus nädalalõpu poole ka järgmist projekti, mille lõpetasime see esmaspäev. Ehk siis palju koolitööd on seljataga. Berliini projekti saime 7+ ja teise projekti lihsalt Approved, kuna sellele hinnet ei antud.
Nüüd on vaja alustada juba Semester Project’iga, sest see peab olema kuni 30 lehekülge ja ise peame firma leidma, mis on arvatavasti raskem kui kirjutamine. Lisaks on tulemas üle järgmine nädal proovi eksam, siis CA-3 ehk kolmas projekt ja millalgi peaks ka olema tähtaeg Methods and Theory of Science’i aine projektile.

See nädalavahetusel, täpsemalt laupäeva lõunast teisipäeva varahommikuni, oli Janet külas. Tal kaitses oma lõputööd nüüd, sest oli suvel Ameerikas raamatuid müümas. Kihvt oli, kuid samas oli imelik kodus eesti keelt rääkida. Aju andis otsad tihtipeale üritades orienteeruda, mis keelt peab rääkima. Samas lobisesime nii paljudest asjadest - lahe oli.

Eile oli esimene vaba päev üle pika aja, nii et võtsin kohe rahulikult terve päeva pidžaamades ja vahtisin Grey anatoomia teist hooaeg. Damn, on see alles hea sari.

Üldse on hea, et on lõpuks ometi natuke aega ka iseendale. Saan taas trenni tegema hakata. Ehk leiab aega natuke lugeda ja niisama mõtelda. Sellest tundsin tegelikult kõige rohkem puudust - võimalusest lihtsalt olla ja lasta mõtetel joosta. Samas olen viimase paari päevaga liialt tõsiste asjade üle mõtlema, mida kuidagi selgeks ei suuda saada, nii et kas see mõtlemine ikka on hea asi, ma praegu kahtlen.

Mul on nende kolme ja poole nädalajooksul olnud nii palju hetki, et "oh, sellest mõttest peaks blogis kirjutama!", aga praegu ei tule need asjad üldse meelde.

Aga ok. Võtan nüüd natukeseks aja maha, enne kui pean homseks Law tunniks lugema hakkama. Üritan nüüd edaspidi vähe tihedamalt kirjutada, aga eks kõik loe, kui stressirohkeks kool läheb. Üritan ikka tublisti õppida, mis arvestades, et ma ei ole seda viis aastat teinud, on päris koormav.

Olge tublid ja peatse kirjutamiseni...