Täitsa väss

Istun voodis ja kuulan Sky Plusi. Peaks ütlema, et tänapäeva muusika on ikka täitsa imelik. Ma ei tea, kas nad nimetavad seda mingiks urban versiooniks ma ei tea, aga mul on tunne nagu oleks vanaks jäänud. Ei käi trendidega kaasa.
Tegin täna teist ja praeguseks viimast korda oma põhikoristusele lisaks ka kõrval maja. Kui eelmine nädal läks mul koristuseks täpselt see aeg, mis ette nähtud, siis täna ei vedanud üldse. Tegin umbes tund aega rohkem. Tegin seitse ja pool tundi ajapeale koristust. Kohutav. Meeltult väsinud ei ole, püsin vabalt ärkvel, lihtsalt lihaseid ei taha liigutada, eriti jalgu. Kõndimine on täitsa piin, sest kannad on jube valusad. Ja asja juures kõige iroonilisem on see, et kui boss mulle seda lisa veel pakuks, võtaks ma selle kahel käel vastu. Sest ega ma palju hullem ikka ei ole, kui tavalisel töö päeval, kui ma ainult kolm tundi teen. Kui aus olla vedelen oma voodis ma nii kui nii, on olnud töö päev, kool või vaba päev.
Mis töö juures kõige suurem pettumus oli, et neil seal on võtmiseks erinevaid postkaarte, nii iga paari nädala tagant need vahetuvad. Ma olin oodanud, et ilmuksin sõbrapäeva teemalisi kaarte. Mõtlesin, et saadaks Eestisse paar, aga kahjuks ei ole uusi tulnud juba kaks nädalat. Jama.
Sain reedel postiga rahvastiku küsimustiku. Ma olen mingi 52 000 valitu seas, kellelt küsitakse tervise, heaolu, aktiivsuse ja muu sellise kohta. Küsimusi on 106 ja loomulikult taani keeles. Nii umbes 30 suutsin ise ära vastata, veel 40 tegime eile Majaga koos, homme tuleks viimased ära teha. Esimesed 1000 tagasi saatjat saavad tasuta kinopiletid, mis pole üldse paha variant, sest ma pole ammu kinos käinud. Pealegi on vastanutel võimalik võita igasuguseid asju nagu iPhone, iPod, arvuteid ja muud. Mult see tükki küljest ei võta vastata (pigem võtab Majal mind aidata :P), miks mitte proovida oma õnne, äkki näkkab. :)
Ma laenasin jaanuari keskel kolm raamatut ülikooli raamatukogust - kaks kudumise raamatut ja üks novell. Ühe kudumisraamatu pikendan, et saaksin veebruari lõpus palka saades lõnga osta ja kuduma hakata. Selle novelliga aga pean tõsiselt ette võtma. Mul on vaid pool läbi ja mul on raamat juba kolm nädalat käes olnud. Mitte et raamat igav oleks. Väga palju ootamatuid sündmusi, need tegelased on nii "katkised", sellised ennast hävitava loomuga. Kui sa ootad, et nüüd tuleb neil mõistus pähe ja nad teevad õige otsuse lõpuks, saavad nad hakkama millegi veel hullemaga ja veavad oma elu veel rohkem varemetesse. Aga ma tahan teada, mis nende tegelastega lõpuks juhtub. Ma tahan leida seda paralleeli Videvikuga. Selgituseks, see raamat, mida ma praegu loen Emily Bronte "Vihurimäe" on Videviku saaga peategelase Bella lemmik raamat ja nad arutavad selle raamatu üle mingis osa ja ma tahan aru saada, mida nad mõtlemad. Sürr ma tean, ega ma olin sellest raamatust enne ka huvitavad, ma laenasin selle korra Eestis olles, aga mul ei olnud viitsivust tol korral sellest läbi pureda, aga nüüd kus ma olen Videviku saagat lugenud, on motivatsiooni rohkem.
Aga ok, aitab mõtisklemast, ega mul tegelikult ju midagi tarka rääkida ei olnud. Peaks paar tähtsat asja veel korda ajama ja siis ennast magama ka sättima. Nüüd, kus kool pihta on hakanud, peab ennast korralikku magamisharjumustega harjutama.
Ilusat nädalat.