Tööpäev nr 4. ehk mine loe raamatut!

Esialgu siis eilsest päevast.
Loomulikult ei suutnud ma varasema bussi jaoks üles ärgata. Tööle jõudes asusin oma nuppe kokku panema ja siis kummilulla masina juurde jne. Päev möödus enam vähem sarnaselt. Üritasin iga kahe tunni tagant 10 minutit pausi teha. Jõin teed või kakaod. Lõuna ajal jälle lugesin raamatut. Millalgi pärast lõunal käis suurboss küsimas, kuidas mul läheb. Istus minuga mingi 5 minutit. Turundusjuht ka uurib iga päev, kuidas mul ikka läheb. Pärast töö võttis rajalt maha mingi tüüp, kelle ametit ma tõesti ei tea. Pakun et äkki müügi osakonnast. Lobises minuga 5 minutit. Taas tuli tavaline küsimus, miks ma taani keelt ei räägi kui ma juba kolm aastat olen riigis elanud. Igatahes. Eilse päeva põhimoment oli huumor tootmisrahva moodi. Üks onkel - operaator vist. Igatahes ta kukutas posu mingeid jubinaid maha täpselt minu kummilulla masina kõrval. Esimese hooga mõtlesin, et lähen appi, aga siis vaatasin kuidas teised jäid ta kõrval seisma ja naersid ta üle, kui ta käpukil oma jubinaid taga ajas. Üks isegi tegi telefoniga pilti. Nii naljakas. Pärast poole tuli üks teine tüüp ühe plastik toruga ja tulistas kedagi sellega. :D Erilised naljahambad ikka.
Tänane tööpäev hakkas sellega, et üks endisest-jugoslaaviast tüüp oma kehva hääldusega taani keeles üritas mulle selgeks teha, et ma pean tuube kleepima minema. Hilje kui ma kleepisin tuli ta eestuppa ja küsis midagi taani keeles. Ma ei mäleta, mis asi see oli, aga ma sain aru igatahes. Selle peale ütles turundusjuht sellele onule, et ma ei räägi taani keelt. Küsis siis kas ma vene keelt oskan. Asi tuli nii ootamatult, et mu aju ei suutnud korralikku vene keelset lauset loomulikult kokku panna. Olgem ausad aju pole arvuti, et vajutad nuppu ja vahetab keelt. Hea et eesti ja inglise vahet tegemisel hakkama saan. Igatahes natuke aega hiljem kuulsin söögitoast, kuidas nad muigasid mu vene keele üle ja onu küsis, kas ma olen noor või!! Kuidas peaksin ma julgem hakata oma kehva taani keelt purssima kui mu grammatiliselt ebakorrektse kuid arusaadava vene keele üle juba muiati!! Tõmbas mu tuju küll nulli.
Põhimoment oli aga hoopis see, kui sain tuubid kleebitud ja töö oli otsas. Kummilullamasinatest töötas vaid puht automaatiline masin, nii et ma ei teadnud mida teha. Tootmisplaneerija aga oli miitingul. Tegin siis oma regulaarse 10 minutit pausi, aga ei midagi. Rääksin natuke turundusjuhiga. Ta läks siis asja uurima. Rääkis suurülemusega ja see ütles talle, et miiting kestab veel umbes pool tundi ja ma pean lihtsalt ootama. Turundusjuht ütles, et ma mingu jalutama või lugegu raamatut. Nii ma siis lugesin, õnneks vaid 15 minutit kuskil, ja tööaeg jooksis!!!! :O Veider!! Pärast läksin kummijullamasinate juurde ja tegelesin enamjaolt automaatilise masina töös hoidmist ehk siis et need kummijullad kuhugi vahele ei jää, mis tegelt kipub päris palju juhtuma. Vahelduva tihedusega (vahel ainult 1 masin korraga vahepeal 2) päeva lõpuni. Vahepeal mõtlesin, et annan otsad. Uni tikkus nii peale, et mõtlesin, et jään jala pealt magama. Pärast tööd sõitsin kesklinna, ostsin Mac´ist burksi ja sõõriku, jalutasin natuke, sest päike paistis, ja tulin koju. Nägin isegi omanikku üle kolme päeva jälle. Teist üürnikku pole ikka veel näinud.
Nüüd igatahes on aeg magama minna. Ei tahaks homme töölaua taha magama jääda!! :P