You jump, I jump, Jack!!

Istun rongis... Frederica peatuses. Olen teel tagasi Københavni. Jah, veetsin taaskord nädalavahetuse Aarhusis.
Ei pidanud muidu see nädalavahetus minema, sest Dennis pidi tööd tegema. Ta käis paar korda välja, et ma võiks ikkaski ju tulla, aga ma ei võtnud vedu, sest oli vaja ju hunnikus omi asju Københavnis teha, aga siis ma kuidagi mööda minnes mainisin seda Beatrixile, turundus juhile ja tema lasi terve kolmapäevase päeva, et ma ikka peaks minema kui ta mind kutsub, et ma noor ja armunud jne jne. Nii ma siis suundusingi reedel töölt otse rongi peale.
Jõudsin Aarhusi kella kolmveerand üheteistkümne paiku, hüppasin kesklinnast rongi peale ja läksin Dennise töö juurde. Ta on pagar, muide. Ajasin temaga juttu ja küsisin hunnikus lolle küsimusi küpsetamise kohta pea kaks tundi. Kuna ta veel järgmise nädalavahetuseni elab pagari all korrusel, siis oli kerge mul magama suunduda. Selle kahe tunni jooksul ma jõudsin järeldusele, et on põhjus, miks ei ole soovitav toitlustuskohtades näha, kuidas su toitu valmistatakse. Mitte et see oleks meeletult ebahügieeniline, aga osad tainad nägid toorena ikka päris kohutavad välja. See, kuidas ta loopis neid taignaid segajast lauapeale ja vastupidi. Koguaeg mõtlesin, et mis siis saab kui mööda läheb... :)
Laupäeva hommikul kella poole kaheksa ajal lõpetas Dennis töö ja magas umbes tund aeg nii kaua kuni mina ühe mega pika duši võtsin ja ennast valmis panin ja siis läksime kesklinna brunch'ile nagu talle meeldis öelda. Mina ütleks, et kell 10 laupäeva hommikul on ikka veel hommikusöök. Pärast seda jalutasime natuke ringi. Mina sain imestada kui palju Aarhus muutunud on paari kuuga. Peatselt avatakse uus H&M pood peatänaval, mitte et kesklinnas juba on hea posu H&M poode!!
Tagasi pagarisse maandudes läks Dennis magama, sest tal oli vaja ju kella üheksa ajal õhtul uuesti tööle hakata. Mina aga vaatasin tema suurelt telekalt igast filmi ja seriaali kraami, mis mul arvutil oli. Mõne vähem huvitava filmi ajal suutsin magama ka jääda, aga vaid mingiks pooleks tunniks. Kella üheksa ajal hakkas esimene alarm undama. Siis tuli varsti teine, siis kolmas. Kui ta kolmanda juba edasi lükkas küsisin, siis millal ta siis ärkama peab - kolm minutit veel... millest sai loomulikult viis. Siis tuli välja, et telekas oli teda häirinud ja ta ei saanud eriti magada. Mitte et ma ütlesin talle juba enne magama minemist, et kui minu teleka vaatamine teda häirib, siis öelgu... leian midagi muud endale teha... Aga mis mul, ega mina ei pidanud hommikuni tööd tegema.
Istusin tal seltsis pagaris ja küsisin taas kord hunnikus lolle küsimusi küpsetamise kohta. Minu ülesandeks sai meile pitsa teha või kui täpne olla siis kate ainult. Dennis pani kõik vaja minevad ained lauale kerkinud pitsapõhja kõrvale, mina vahin asju, ei tea kust otsast pihta peaks hakkama. Siin juures mainin, et ma ei ole kunagi pitsat teinud. Ok, tomatikaste... kuidas? kui palju? Dennis naerab, toob lusika ja paneb kastme ise peale. Mis järgmisena? Juust. Kuidas ma paki lahti saan? Annab mulle noa. Aga see on ju külmunud?... Dennis saab jälle naerda mu üle. Tuleb ja paneb siis juustu ka ise. Siis tuli vorsti peale lõigata. Siis kana tükid. Sain nendega ise hakkama. Siis sink, mis oli kergelt jääs. Panin ühe peotäie pitsale ja siis kargasin paar minutit ringi ja kurtsin, et mu käsi on jääs. Dennis jälle naerab mu üle, paneb käe singi koti ilma teist nägu tegematagi ja katab pitsa singiga. Siis võtab pitsa ja paneb leibadega koos suurde ahju küpsema. Nii palju siis minu pitsa tegemisest!!! :)
Õhtu jooksul Dennis naljatas, et keegi võiks sisse murda, et siis võiks emotsionaalset traumat väites alla korrusele põõnama minna. Kella ühe kanti saab ta aga kõne, et teise pagaripoodi Mårsletis on sisse murtud... Meil tõmbab kõhu ikka kõhedaks!!! :S
Pidasin kella kolmveerand kaheni vastu, siis läksin allkorrusele. Panin filmi käima, aga vaevalt ma isegi viit minutit nägin. Mäletan vaid, et mingi hetk käis Dennis toas ja ma ütlesin talle pool unesegaselt, et ta teleka kinni paneks, selleks ajaks oli igatahes film läbi saanud.
Pühapäeva hommikul kella kolmveerand kümne ajal hakkas Dennise telefonil alarm käima. Ta oli vaid kaks tundi tagasi töö lõpetanud ja magama tulnud. Viis minutit hiljem ajab ennast püsti ja küsib minult, kas ma lähen temaga kaasa jalgpalli mängule või magan edasi. Otsustan, et lähen - sul on 10 minutit aega valmis saada...
Õnneks oli kas hommikune seltskond või Dennis ise suured võileivad teinud, nii et teel mängule sain kõhu täis süüa. Seekord oli küll kaste ja udu aga poole mängu pealt tuli päike välja, nii et polnud hullu. Sain teada, et mu uued saapad ei ole päris veekindlad. Poolteisttundi kasteses murus tegi sokid niiskeks.
Pärast mängu läksime tagasi pagarisse ja vaatasime filmi. Kusjuures mina jäin magama, mitte Dennis. Pool viis pakkisin asjad kokku ja käskisin tal magama minna.
Nüüd on veel kuskil 50 minutit jäänud Københavni. Koju jõudes panen homseks asjad valmis ja lähen magama. Millalgi nädalasees tuleb poes käia, kaks masinatäit pesu pesta, jõusaalis liikmesus peatada, sest ma nii kui nii sinna ei jõua, ja korralikult ennast välja magada, sest järgmine nädalavahetus on jälle Aarhusis... :D