Tegin neljapäeval 40 minutit rohkem tööd, et siis reedel sama palju varem ära saada, et saaksin tund aega varem Aarhusis olla- Dennis oli rongi vastas nagu kord ja kohus!
Suundume siis bussipeatuse suunas ning Dennis küsib minult millal ja mis bussid tema kodukanti liiguvad... Täiesti irooniline on fakt, et mina olen Aarhusis elanud rohkem aega kui tema ning tean võimalikke bussiliine ja nende aegu peast, sest elasin ise päris pikalt samas kandis! Tal pole ju eriti asja bussidest, sest tööle käib jala või saab tööautoga, linnas käib ta kas nädalasees hommikuti (teistsugused bussiajad) või laupäeva õhtuti (taksoga koju öösel), niisiis pole vaja teadagi bussiaegu. Minule aga on need ajad tööl käimisest mällu sööbinud!
Reede õhtu veetsime veini juues ja juttu ajades.
Laupäeva hommikul kell pool kaheksa sai tal uni otsa, kui arvestada, et ta seal ajal muidu on tööpäeva lõpetamas, suutis ta isegi palju magada. Pani siis telku käima ja mängis Playstationil jalgpalli. Mina keerasin teise külje ja magasin edasi! Mingi hetk sai tal jalgpalli mängust kopp ette ja ta hakkas köögis askeldama ja õhtusöögiks ette valmistuma. Nimelt oli ta vend ja tema tüdruk külla oodata pärastlõunal. Ma arvan, et ma ajasin ennast püsti lõpuks mingi üheksa paiku äkki. Polnud minul kiiret kuhugi! Kella 10-ne paiku sai Dennis teada, et ta ei saa tööautot veel enne ühte laenata, sest bossil oli seda vaja. Nimelt tahtis Dennis omale diivanit ostma minna.
Kuna aega palju, siis panime filmi peale!! Ei mäleta enam mis see oli, sest loomulikult jäin ma uuesti magama! :) Kui ma ärkasin siis mängis ta taas ford Fifat!
Natuke enne kella ühte sai ta tööauto... kuna minust erilist kasu selle diivani muretsemisel poleks olnud, siis otsustas ta venna peale korjata, kellel on kõvasti rohkem jõudu kui mul, kuna tööauto on tegelt buss, milles vaid kolm kohta, jäin ma korterisse! Mina väga rahul - panin A-rühma filmi peale ja mõnusa valjusesega ja nautisin suurt ekraani! Kahjuks aga lõpuni ei näinud, sest koht kust pidid diivani ostma oli kell üks juba kinni pandud ning nad jõudsid varakult tagasi!
Istusime ja ajasime juttu, jõime õlut. Mingi hetk läksime kohalikku baari. Ma polnud eriti vaimustuses ideest, aga see koht oli selline väike baar, kus kõik teadsid kõiki nimepidi! Nii lahe koht, kohe võeti meid kõiki omaks... Dennist nad juba teadsid. Tahati kohe juttu puhuda ja ma rahulikult teesklesin, et saan aru. Nii kui nii olid kõik juba nii purjus, et nad ei saanud aru!!! Nii tahtsin, et oskaksin taani keelt, et nende vanakestega seal jutustada. Nii lahe koht ikka... nii mõnus, hubane... :D Pärast paari õllet läksime tagasi korterisse ja Dennis panin kartulid ahju ja kuidagi suutsime kõik neli natukeseks magama jääda. Kui aus olla ma ei maganud, sest Dennis norkas mulle kõrva ning ma ei suutnud uinuda!! Tänu minule ei kõrbenud kartulid ära vähemalt! Õhtusöök oli hea. Kalkun leotatud tequilas, ahjukartulid ja pruun kaste viskiga!! Söögi kõrval natuke punast veini ja kogu söögi sees ole alko ja täitsa purjus kohe! Mille tõttu ka õhtu lõppes varakult :)
Pühapäeva hommikul ärkas Dennis kell kaheksa - hetk hiljem avastas ta, et kellasid keerati, nii et oli hoopis 7! Ta koristas köögi, askeldas ringi, vedeles ja rääkis minuga juttu kuni kella poole üheksani, siis andsin ta närvid otsa ja ta ajas oma venna üles ja nad hakkasid jalgpalli mängu mängima! Mina magasin edasi natuke aega ja mingi hetk võtsin raamatu ja lugesin. Kümne-üheteist ajal (kellade ja mälu tõttu ei mäleta täpselt millal) ajasin ennast voodist püsti, käsisin duši all, tegin omale süüa ja läksin istusin suures toas Dennise venna juures. Dennis oli välja läinud... midagi töö asjus! Dennis tuli varsti tagasi, venna tüdruk ärkas varsti üles, mingi hetk tuli ka pagari autojuht Hendrik. Panime filmi peale ja pärast filmi läksid kõik teised minema - siis vedasime madratsi suurdetuppa ja lebasime ja vaatasime Reamees Ryani päästmine filmi! Kella viie ajal ajasin Dennise magama. Ise lugesin natuke aega ja siis pakkisin oma asjad ning läksin rongi peale.
Millegi pärast kui magamistoast lahkusin ja Dennisele veel pilgu viskasin tundsin, et see on viimane kord kui teda näen. Viimane kord kui mul selline instinkt oli, sai see tõeks...
Tundub, et seekord võib sama juhtuda. Täna Dennis kurtis, et selline pikamaasuhe on raske eriti kui pole teada millal tekib võimalus ühes linnas elada või isegi koos elada! Kuigi see just rõõmu mulle ei paku, saan temast aru. Tal ei ole kannatust ja prakilist meelt nagu mul, aga elame ja näeme, mis sellest saab. Praegu on ikka plaan kahe nädala pärast ikka Aarhusi minna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar