Tahtsin lihtsalt öelda, et olen täitsa sassis täna või kui aus olla siis mõnda aega juba. Arvan, et töö graafik hakkab lõpuks mõjuma. Pole kunagi aru saanud, millal ma stressis olen. Kurk on jälle korrast ära, mis ei ole ausalt öeldes üllatav kui aknast välja vaatad. Pole kellegagi veel täna rääkinud, ei oska öelda, kas hääl on alles või mitte.
Nädalavahetus polnud just see mitte ootasin või enesetunde parandamiseks vajasin!
Elu tundub kuidagi paika loksuvat. Sain praktika koha Kopenhagenisse nagu tahtsin, sain elamise, sain piisava sissetuleku, et ära elada... nüüd saan ehk ka töökoha... Kõik tundub, kui paremas korras!!!
Jah, ma tean... mul on meeletu koduigatsus ja sellest ka osaline melanhoolia. Mitte, et muusika mida kuulan hetkel ja raamat mida loen, aitaks kuidagi kaasa tuju paranemisele - üks melanhoolsem kui teine!!
Ja ma tean, ma tulen varsti koju, aga see on vaid nädalavahetus. Ja kuigi mul on piletid jõuludeks olemas, võib juhtuda, et pean lühendama oma aega Eestis jõulude ajal, sest võin töö saada juba 1. detsembrist. Palju hirmsam mõte on aga see, et tööle hakkamine tähendab, et mul on aeg suureks kasvada. Ei saa enam suvel tulla seitsmeks nädalaks koju, võib-olla ei saa enam tulla nii jõuludeks kui aastavahetusekski koju. Oma kodu loomine on hirmus mõte!!
Oh olen ikka täiesti pudru ja kapsas... tahaks vaid voodisse magama saada.. ja paluks ei mingeid unenägusid... ajavad mul hirmu nahka hommikuti!!
3 kommentaari:
Jaaa, suureks kasvamine on tundub 17aastaselt elu unistus, aga kui see päev kätte jõuab, siis tahaks kohutavalt tagasi seda aega, kui ise ei pidanud peaaegu üldse vastutama, kui kõik rahamured võis jätta vanemate hooleks, kui koristada oli vaja vaid oma tuba, kui kõik mured olid nii väikesed, kui elu oli nii lihtne.
Kuid, suureks saamisel on omad võlud!
Enjoy life!!
Getter ütles juba kõik. :)
Kaugus ja vahemaad teevad kindlasti kurvaks ning alati ei saa lähedasi näha just siis kui seda soovid, kuid seda enam õpid hindama koosoldud aega.
Kui mured saavad lahendatud ja järgmisel päeval äragates paistab uus päev helgem, siis ei vahetaks omaette elamist vanematega kooselu vastu mitte mingil juhul ära :))
Grey anatoomia: hooaeg 1 osa 5 :P
Ma ei vahetaks oma praegust elu millegi vastu. Elu on tegelikult hea. 1.detsembrist hakkavad tööpäevad mõistliku pikkusega olema. Järgmine aasta saab ehk parema (ja OMA) elamise muretseda, taani keelt õppima hakata, õpplaenu kiiremini tagasi maksta...
Paljud asjad on hästi elus...
Aga täna lihtsalt tahtsin vinguda, sest olen väsinud ja tsipa haige ja kergelt mures mõningate asjade pärast!!
Postita kommentaar