Eile nägin rongijaamas sellist värki. Rongifirma orkester. Kihvti muusikat mängisid. Rongijaamas on tihti mingid muusikud. Mitte tänava muusikud aga mingi korraldatud üritus. Kahjuks ei suutnud korralikku pilti välguga saada - ei oska veel oma uhket fotokat nii hästi kasutada :)
Sellest ajast saadik kui Eestis E! kanalilt Love and Other Drug'si filmi reklaamklippi nägin olen seda filmi näha tahtnud. Pealegi tahtsin minna oma lemmik jalanõu poodi, et näha mis neil praeguse soodusega saada on. Niisiis läksin Fisketorvet. See on see kaubanduskeskus, kus Flexa pood on. Tegin pilti seekord ka.
Selline pood siis.
Enne kui jalanõu poodi läksin, ostsin omale siis kino pileti filmile ära ja mul oli 40 minutit aega filmini. Kuna ma aga olin nii elevuses sellest filmist, siis ma ei suutnud eriti otsustus võimeline jalanõupoes olla. Ega seal mingit erilist sooduskampaaniat polnudki, aga ma siiski leidsin ühed jalad, mis olid 99 dkk - sellised viisakamad tennise sarnased jalatsid, aga ma otsustasin mitte osta. Isegi ei proovinud. Siis käisin spordi poest läbi aga ei suutnud kuidagi millelegi keskenduda, nii et läksin kinno - ostsin omale popkorni ja juua ja läksin kinosaali juurde oma 15 minutit passima.
Film oli see-eest väga hea. Naljakas ja samas tõsine. Aint mulle ei istu need haledad õnnelikud lõpud. Samas ei tahaks kurba lõppu ka ju... Täitsa surnud ring selle koha pealt. Jake Gyllenhal ja Anne Hatheway on ikka väga head näitlejad - nad tunduvad kohe kuidagi maised või kuidas ma nüüd seletaks seda... Näiteks Jennifer Lopeziga filmid tunduvad alati ülepaisutatud, sa tunnetad, et filmis on panustatud tema kuulsusel. Või vähemalt tundub mulle nii... Igatahes väärt film - soovitan soojalt. Aga tõesti kahtlen, kas vanuse piirang 11 aastat on sobiv - pigem soovitaks 16 ja peale.
Pärast kinos käimist jäin mõtlema sotsiaalsete standardite peale. Eelmine kord kui üksinda kinos käisin sain kolmelt erinevalt inimeselt küsiva reaktsiooni nagu miks sa ÜKSINDA kinos käisid. Ei saa mina aru, mis selles nii imelikku on. Tõesti ei jaga seda inimeste arusaama kõiki ühe puuga luua ja kritiseerida asju mingist ühiskondlikust arusaamast lähtudes. Näiteks kui kaks vallalist meest ja naist omavahel läbi saavad, siis peab seal kindlasti midagi rohkemat olema ja hakatakse susima ja küsima ja suhtesse neid inimesi nügima. Või kui sa oled noor siis sa kindlasti ei jaga maailma asjadest ja prioriteetideks on räuskamine ja laaberdamine. Kui oled naiivne, siis pole piisavalt elu näinud. Jne jne.
Üldjuhul mind teiste inimeste arvamused ei sega, nii kaua kuni nad minu elu ja otsuseid segama ei hakka. Vahel paneb lihtsalt imestama kui juurdnud ikka mõni stereotüüp ikka on. Lõpude lõpuks ju pean mina iseendaga elama 24/7 mitte kõik need arvamuse avaldajad!
Vabandan kui sissekanne väga tõsiseks ära kisus! Olen jõudmas taaskordse kultuurišoki madalseisusele väga lähedale ja siis tekivad igasugused imelikud filosoofilised mõtted pähe. Järgmine nädal saab tihe olema töö, eksami ja Grete sünnipäeva tähistamisega, nii et päris madal seis jääb arvatavasti sinna veebruari esimese kahe nädala sisse! Nii et sõbrapäevaks peaksin jälle mina ise olema :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar