Oh jah, annan otsad!

Jube väss on peal juba mitmendat päeva. Esmaspäeva hommikul olin nii väsinud, et silmad olid päris rasked!
Jäin juba kella kaheksa paiku magama. Vahepeal küll ärkasin üles aga ega midagi muud teinud kui lebasin voodis, sest lihtsalt selline väss oli peal.
Ei tea, kas mind tüütab tööinimese kevadväsimus! Ei mäletaks, et ammu selline laip oleks olnud. Olen alati olnud suur magaja, aga nii et kohe mitte midagi teha juba hommikul ei suuda, on imelik ka minu jaoks. Vôib-olla peaks vahelduseks natuke vitamiine vôtma - äkki aitab. Hakkan aru saama, miks tööinimesed üks hetk kohvi jooma hakkavad!!! Ônneks vôi kahjuks ei ole see minu jaoks vôimalus - ei kannata isegi kohvi lôhna. Liisi (Grete sôbrantsi) ütluse järgi pidin ma olema ainuke temale teadaolev inimene, kellele ei meeldi kohvi lôhn. Pidi olema palju inimesi, kes kohvi ei joo, aga tema ei tea kedagi, kes kohvi lôhna ei kannataks!

Eile käisin üle pika aja ostlemas. Raamatukogus ootas mind raamat ja kuna ma olen ennast viimasel ajal kehvasti tundnud, siis môtlesin, et turgutan ennast ostlemisega. Ega ma kaua saan hulkuda, sest jôudsin kesklinna kella viie ajal ja poed pannakse kinni kell kuus. Ega ma lôpuks midagi ei ostnud - ühe asja leidsin aga ei viitsinud proovida selga, aga peab vist täna tagasi minema, sest nii meeldima ikka hakkas. Aga samas on süümekad, et kuidas raiskan ma raha riiete peale, kui koju on vaja sada ja viis asja! Plus on vaja puhkuse ajaks kokku hoida, et kuu pärast puhkust üle elada, sest see aasta veel puhkuse raha ei saa! Ah, mina ja minu kohusetundlik käitumine.

Ratta sain Århusist ära toodud. Mitte et ma oleks ratas kasutanud pühapäevast saadik, aga vähemalt on nüüd kôik mu asjad (välja arvatud paar koolimappi) omas kodus. Mul pole neid kuhugile panna, aga vähemalt on ühes kohas.

Esmaspäeval sain lôpuks oma külmiku. (kui sisse kolisin, siis selgus, et külmik on katki. omanik tellis uue, aga läks natuke aega, et see mulle toímetada) Olen see nädal, siis korralikult süüa teinud. Nautinud oma kööki. Igapäevane söögi tegemine on küll tüütu, aga oma köök on ikka lahe! Olen taaskord olukorras, kus pean nôusid pesema. Tunnen, kuidas positiivset môju annab asjaolu, et ruumi on rohkem, et seinad ei suru peale! Seal vanas toas elamine tundus kohati ahistavalt - tuba oli ise väike, seinad sinised (valged/heledad seinad tekitavad visuaalselt ruumi juurde), rohkem asju kui sinna mahtus ning suhteliselt hämar kui väljas polnud selge taevas! Lisaks olid teised inimesed, eriti omanik, kelle kohaleolek mind 95% ajast ebameeldivalt tundma pani! Nüüd olen mina ja minu asjad - oi, kuidas mulle meeldib mu vabadus!
Üksildasem on, aga ei suuda nii mitme asjaga korraga tegeleda. Praegu on eesmärgiks oma kodu loomine ja selle nautimine. Aga loodetavasti on selles valdkonnas tôsiseid arenguid pärast puhkust! :)