Operatsioon "Integratsioon"

Iga päev mõtlen, et kirjutaks, aga koju jõuan, siis ei viitsi seda arvutit käima panna. Väga palju tarku ideid käib peast läbi rongi peal istudes.
Näiteks müstika on, kuidas tavalised taanlased on sõbralikud ja haritud inimene, kes tegeleb võõramaalastega on intelligentselt solvavad. Rongi peal käivad tihti kodutud. Neil on käes tops ja nad kõnnivad terve rongi läbi ja küsivad raha. Nad ei ole tülikad ega ebameeldivad, lihtsalt astuvad kupeesse sisse, ütlevad, et on kodutud, küsivad raha ja kui sa neist välja ei tee või raputad pead või ütled, et pole sularaha, siis jalutavad lihtsalt edasi. Minu jaoks on see alati kuidagi piinlik olukord kui nad tulevad. Üldjuhul mul ikka paar münti kotis on, aga andnud senimaani ei ole ja jube piinlik on siis selle kodutu ees. Huvitav on aga see, et pole näinud kaasreisijad, kes vaataks selle kodutu suunas halvasti. Inimesed jäävad üldjuhul vägagi neutraalseks ja lausa pooltel kordadel annab keegi isegi raha. Ükskord tuli üks pudelikorjaja ja küsis tühje taarat. Ühel tüübil oli kaks pooleliitrist jooki, täis pudelid, ja ta andis ühe ära. See pudelikorjaja onu oli nii tänulik.
Samas. Käisin täna intervjuul, et alustada taani keele kursuseid ja see intervjueerija jättis mulle nii ebameeldiva mulje, eriti veel pärast seda kui ütlesin, et olen taanis elanud juba neli aastat. Tema kaitseks pean ütlema, et intervjuuerija meenutas mulle meeletult endise elukoha omanikku ja sellest kogu see ebamugavus pihta hakkas. Ta küsis kaua ma elanud olen siin ja siis intervjuu lõpu poole andis mulle ankeedi, et kui toon sõbra kursustele saan tasuta sõnaraamatu. Vastasin, et kõik mu sõbrad kas räägivad juba või vähemalt õpivad taani keelt. Tema selle peale - no loomulikult, sa siin juba neli aastat. Arghh...
See-eest kui tegevdirektorile mainisin, et lähen lõpuks ometi taani keele kursustele, siis ta ütles, et ma ei peaks tundma survet firma poolt, et nende pärast ei ole vaja keelt õppida, aga kui ma ikka kavatsen keelt õppida, siis nii kaua kui firmal läheb hästi on nad nõus mu õpinguid finantseerima. Keele kursused ja materjal on küll esimesed kolm aastat tasuta, aga kena žest ikkaski. Kuna proovin intensiivõpet esialgul, siis kui kõik läheb plaani päraselt, peaks õpingutega valmis saama aasta pärast.
Aaa... ja see logistika eest vastutav, kes minuga ühes kontoriruumis on, ütles, et võib mind grammatikas aidata!!! :)
Kuigi mul võttis siiani jõudmiseks neli aastat ja see intervjuuerija oli ebamugav, olen väga rahul oma peatse õpilasstaatusega. Jah oleks pidanud varem keelt õppima hakkama, aga samas nüüd on mul seda ka tõesti väga vaja ja tean, et jään siia riiki kauemaks. Ma tean, et need on vabandused, aga ikkaski...
Mul on millegi pärast väga hea tuju see nädal :)