esmaspäev, november 21

Small step for human kind, big leap for me

Nädalavahetus siis. Läksin Aarhusi. Jôudsin kella kahe ajal Grete juurde siis. Istusime ja jutustasime. Grete tegi head süüa. Kuigi ise olen ka natuke suutnud kokata viimasel ajal, siis ikkaski mitte nii korralikult kui Grete tegi. Lobisesime maast ja ilmast kuni mingi kümneni ôhtul. Siis sättisime ennast ilusaks ja väntasime linna. Grete haaras veel kaks siidrit ka, mida sai sôidu ajal joodud. Väga halb tegu, aga nalja sai palju.
Läksime ühte baar/klubisse kesklinnas. Seal mängiti mônusat muusikat, vägagi erinevat tavapärasest klubi muusikast. Pigem sellist Johnny Cash´ilikku. Igatahes sai palju lôbutsetud ja tantsitud, nii et täna on kôik kohad haiged.
Üli lahe oli, et ikka otsustasin minna. Olin juba unustanud, kui lahe vôib Gretega hängimine olla :D
Koju sain pühapäeval alles kella kaheksa paiku ja loomulikult ramp väsinuna. Täna jôin pea liiter coca colat ära töö juures, et ennast ärksana hoida. Ega hullu polnud, lihtsalt tsipa aeglane.
Loodame, et lihaste valu ei kesta väga kaua, sest taani keele osad hääldused on valusate kaela lihastega ikka tsipa keeruline :D
Aga ok. Üritan nüüd natuke asjalik olla. Polnud ju terve nädalavahetus kodus ja nüüd oleks vaja koristada (mitte, et kodus olemine oleks tähendanud, et ma oleks koristanud :D).
Igatahes... keep smiling, I certainly am :)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Muide, eelmise nädala Eesti Ekspressis oli artikkel Aarhusist ;)

Regina

Rika ütles ...

Üritasin sirvida 5 tasuta minuti jooksul Ekpressi, aga ei leidnud seda artiklit :(