Suure hurraga sai nädalavahetus enne eelmist jooksma mindud. Ei osanud arvata, et need paar külmakraadi mu hääle ära vôtavad selle väikese pooletunnise jooksuga.
Eile hakkas juba tunduma, et vist on paranemise märk. Aga siis sain linnas Katrinaga kokku ja lobisesime päris mitu tundi juttu ning ôhtu lôpuks mu kurk ikka valutas täiega ja hääl oli veel kähedam kui kôige hullematel päevadel. Täna kogu aeg kas köhin kuiva köha vôi köhatan kurku selgeks.
Ônneks on täna plaanis kodus seriaale vahtida ning kuuma teed ja kakaod juua :P, nii et hääle paelad saavad puhkust, aga homme tuleb Steffen külla, mis tähendab taaskordset mitmetunnist jutuajamist.
Tundub, et järjekordne nädal jääb trennitegemise suhtes vahele. Ônneks paistab päikesekiir märsti alguses, kus kipub natuke soojemaks minema, et saab ratta jälle välja vedada. Kuukaart saab 7. märtsiga läbi, nii et siis tahaks püsivalt tagasi ratta peale minna!!
2 kommentaari:
Paistes kurgule ei ole alati kõige parem ravim kuum, vaid hoopis külm..
Paistes kurgule küll on külm hea, mäletan, kui hästi läks jäätis pärast mandlioperatsiooni, aga mul on lihtsalt hääl ära ja siin aitab pigem soe!
Postita kommentaar