Nädalavahetusel käisin ostlemas, et leida midagi kihvti koolikokkutulekule selga panna. Ostelmine osutus aga täielikult katastroofiks, mis siis et paljudel toodetel oli 25% kaubanduskeskuse naiste osakonnas ja mu eelarve oli väga suur. Kuna rahakott lihtsalt sügeles taskus, ostsin omale kaks paari kihvti mustriga sukkpükse :)
Pärast seda jätkasin oma traditsiooniks saavat harjumust veeta laupäeval natuke aega kodust eemal kuskil lugedes. Tavaliselt olen pearaamatukogus, aga see oli kinni selleks ajaks, nii et istusin kohvikusse maha.
Plaan oli Katrina tööjuurest baarist pärast kella 18 läbi hüpata, vôtta üks ôlle ja arutada temaga homseid plaane (tuleme ühe lennukiga) kui ka viimase aja sündmustega üksteist kurssi viia. Minu suureks üllatuseks kubises baar aga regulaarsetest, ehk siis inimestest, kes tavaliselt seal laupäeval ei ole. Nii sai minu ühest ôllest kaks ja siis kutsusid kaks tüüpi mind kaasa Christianiasse Science and Coctails peole. Dave'il aga tuli rattal kett maha ja siis olime kolmekesi omaarust väga kavalad. Mina vôtsin Jamesi ratta ja Dave sôitis James pakikal minu rattal. Kohale saamine vôttis meil oma tükk aega, môtlesime küll, et kas üldse olime kiiremad kui kôndides. Pärast paart huvitavat kokteili otsustasime siiski tagasi kesklinna liikuda. Siin on see, kus asi käest ära läks.
James ei ole kôige kannatlikum inimene, nii et aeglasematel osadel otsustas tema joosta. Niisiis kui me hakkasime tagasi kesklinna liikuma, suutis ta kuidagi sinna pakikale hüpates oma jalad nii korralikult kodaratesse saada, et ratas lihtsalt ei liikunud enam. Poistele tuleb au anda, et ei jätnud mind oma murega üksi. Vedasid selle kesklinna tagasi ja panime Charlie's juurde lukku (see baar, kus Katrina töötab). Ôhtu lôpul vôtsin bussi koju.
Esmaspäeval aga olid môlemad väga murelikud ja abivalmid ratta suhtes. Minu plaan oli esmaspäeval ratas taksoga kodu lähedal oleva remondi juurde viia, aga Dave arvas, et see läheb mulle väga kalliks maksma ja üritas alternatiive leida. Jätsin rattaluku vôtme Dave´i kätte esmaspäeval ja eile ostsutasid nad kaks tarka ikka ratta professionaalsesse remonti viia, mis oli minu plaan algusest peale :) Igatahes nüüd seisab mu ratas Jamesi maja juures ja ootab parandusse viimist. Poisid lubasid, et selleks ajaks kui Eestist tagasi saan, on ratas korras. Nii kaua saan laenata Dave'i ühte ratast, mis ta kuskilt leidis. See on üks kergelt roostes ja logisev ratas, aga kuna täna hommikul tuli lumi maha, siis ei saanudki rattaga tööle tulla.
Vahel küll môtlen, kui istun Charlie's, et kas see on natuke kahtlane, et ma ei tea ühtegi teist naisterahvast regulaarset vôi et harva lähen sinna kellegagi koos, ikka niisama istuma ja Katrinaga jutustama nii palju kui tal aega on, mis vahel pole palju. Aga samas on see grupp regulaarseid, keda ma tean, nii lahedad. Minu teada on kôik seal baaris kokku saanud ja pole varasemad sôbrad, mis teeb asja veel kihvtiks. Näiteks nagu mina ja Katrina, kes nii öelda tutvusime ikkaski CPH's, avastasid Dave ja James, et neil on väga palju ühiseid tuttavaid kodulinnas Liverpoolis, kui nad kohtusid esimest korda alles CPH's. Paljud regulaarsed on siiski UK´st aga on ka Ukrainast, Hollandist, Brasiiliast.
Igatahes nii kahtlane kui see ka kôlab, on Charlie's väga armsaks saanud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar