Tasume vôlgu: Madrid

On vist aeg, et tasun natuke vanu vôlgu. Niisiis pilte ja môtteid Madridist, kus käisin aprilli esimene nädal pikaks nädalavahetuseks:

 Taaskord olin neljatärni hotellis, aga Rooma omaga vôrreldes oli ikka aste kôrgemal. Nägi kôvasti modernsem välja - eriti klaasist vannituba!

 Saabusin kuskil kella 18 ajal hotelli, kui ma ei eksi, nii et läksin kohe linna kaema ja süüa otsima. Ônneks oli Starbucks ja muud mônusaid snäkikohad otse üle tee. Teadmiseks siis, et hotell oli Grand Via'l ehk siis ühel linna pea tänavatest, paarsada meetrit kohalike keskväljakust (ülemine pilt)

 Mulle meedlib otsida linnades maju, kus mulle meeldiks elada.See kollane osa oma puu luukidega tundus väga idülliline. Üldse leidus potentsiaalseid kodusid liigagi palju Madridis :)

 Üks väga huvitav maja raekojaplatsil. Seinad olid maalinguid täis.

 Kesklinnas vähemalt olid kôik tänava sildid sellised. Kuidagi nii rôômsad, kas pole!?

 Ooperimaja - üldse oli Madridis väga palju kinosid, teatreid ja muid selliseid lôbustus asutusi. Ja kui ma ütlen, et väga palju siis ma môtlen, nii umbes ikka paarisaja meetri tagant. Pani imestama, et inimestel on aega ja raha käia kôigis neis piisavalt, et äri suudaks püsida, aga arvestades kuidas linnas elu keema läks nii 20-21 kanti vôib oletada, et madridlastel on kombeks palju väljas käia!

 Kulub suvl kuumade ilmadega ära.

 Oh neid väikeseid raudvôrega rôdusid :)

 Parlamendihoone kui ma ei eksi. Kunagine kuningapalee. See oli nii massiivne, et ma môtlesin kui suur pidi kuninga ôukond olema, et see maja ei tunduks kui tondiloss.

 Mina olin siin... oma raamatuga ;)

 Aadlikute arusaam trennist oli pargis jalutamine ja parke lossi ümber oli erinevaid. Selles pargis istusin pühapäeval enne lennujaama suundumist ja môtisklesin nähtu üle :)

 Politsei liiklust korraldamas. Neid inim-valgusfoor jagus linna peale. Natuke edasi kôndides sattusin mingi protesti peale, mis oli Grand Via täiesti ära blokeerinud. Politseid aga vôtsid asja rahulikult ja lasid neil natuke aega protesteerida, enne kui nad tee pealt ära ajasid, et liiklus saaks taastuda :)

 Dusimüts, salvakad ja kingaviks - see kingaviks oli nagu müstiline svamm, mis tegi minu kulunud välimusega saabastest uhked tuttuued veatu nahaga boots'id. Küll vaid umbes pooleks päevaks aga müstiline siiski :)

 Teine päev, ehk siis reedel läksin kunstimuuseumisse. See muuseum oli pôhiliselt hispaania kunst läbi aega, mis tähendas meeletult kristlike maalinguid, mis polnud mitte üldse pônevad. Jôudsin järeldusele, et sellepärast et muuseum on populaarne ei tähenda, et seda peab väisama. Tulevikus tasub külastada ainult kunstimuuseum kunstiga 19. sajand ja edasi ;)

 Leidsin igalt pool ilusaid rohelisi lapikesi. See siis muuseumi ees olev allee.

 Pärast viie tunnist muuseumi kammimist olid jalad sôna otses môttes surnud. Kôndimine ei olnud vôimalik. Niisiis istusin Starbucksi maha ja plaanisin natuke lugeda. Mis tuli aga välja, oli, et selles kruusis pildil oli hoopis kohv mitte kakao. Jalad olid aga liiga valusad, et viis meetrit eemal asuva leti taha kurtma minna, nii et jôin enamuse kruusist ikka tühjaks. Ônneks oli kohvil tubli koore-vahu kiht peal, mis takistas lôhna levikut ja soodustas kohvi joomist. Kook see-eest oli mega hea :)

 Rahvusraamatukogu ;)

 Sinna kunstimuuseumisse oleks pidanud minema. Modernse kunsti muuseum ühe suure väljaku all!

 Ôige linnas on palju purskaeva.

 Vot see on alles maja!

 Mina ja minu vana arhitektuuri armastus :)

 Pärast muuseum hüppasin turistibussi peale ja tegin kaks tiiru kahe erineva liiniga. Sellepärast ka enamus pilte kahtlase nurga all :)
See siin sissekäik ühte hästi suurde parki, kus ma veetsin enamuse laupäevast :)

 Ma arasin, et taanlased oskavad hästi aega veeta, aga madridlased on veel osavad sellel alal. Kaks inimest mängivad rohe-ala liivases osas betangi.

 Seal kust lôppeb vanalinn!

 Tavaliselt näevad kirikud lihtsalt arhailised välja aga see näeb nii rôômus välja!

 Nagu ma ütlesin, siis ôiges linnas on palju purskaeva. Soovitavalt keset ringteed :)
Taga asub Kaitseministeerium minu teada... väga sarnane Roomas asuvale :)

 Laupäev, mina olin siin. Taaskord peab ütlema, et ringteed millegi ümber on palju lahedamad ;)

 Laupäeval läksin sinna ülisuurde parki. Sellel väikesel väga musta veega järvekesel sôudsid mingid tüübid edasi ja tagasi. Ma oletan, et just kui nad said hoo sisse, pidid nad ümber pöörama :P

 Hullult palju rulluisutajaid oli seal pargis. Ei tea, kas oli lihtsalt selle päeva värk vôi on neid seal nii meeletult iga nädalavahetus.

 Pargis oli erinevas stiilis nurgakesi. Natuke modernsemaid ja vanemaid. Ühes neist leidsin üli vinge maja, kus tahaks ise elada, kuigi ma arvan, et see ei ole selleks ehitatud. Pakun, et see on mingi vana kasvuhoone vôi millegi selle sarnast, aga mina igatahes suutsin selles üht väga vinget elamist ette kujutada. Môtle kui palju päikest kogu aeg oleks ;P

 Tüübid tegid tai chi'd... täpselt nagu ameerika filmides :)

 Oh neid lôputuid radu.

Mina olin siin... raamatuga ;)

Mulle väga väga väga meeldis Madrid - see elu ja melu ja rohelus oli nii kihvt ja kogu arhitektuur ja linna ülesehitus olid kuidagi mônus segu vanast ja uuest.
Loomulikult oli palju kerjuseid - üldjuhul kas niisama ratastoolis vôi lausa ambuteeritud jäsemega. Väidetavalt on töötus väga kôrge, kuigi linnapildis sellest aru küll ei saanud.
Pean ütlema, et Amsterdam sai ikka kôva vastase lemmiklinna vôistluses.
Suveniiride ostmisega läks raskeks nagu mul ikka. Lôpuks ostsin lennujaamast vôtmehoidja, mis on see vôidukaar selle suure pargi sissekäigu juurest, ja kaks pudelit veini.

Seal parlamendi ees pargis istudes ja môtiskledes jôudsin järeldusele, et üksinda rändamine on natuke raske. Restoranid ja baarid ja muu selline jääb proovimata, sest üksinda tundub see imelik ja igav tegevus.
Samas saan ma alati ühes ilusas ja maalilises kohas oma raamatu välja vôtta ning lihtsalt kas vôi tund aega lugedes surnuks lüüa. Pealegi saan näha täpselt seda, mida tahan - ei mingeid kompromisse - täiesti stressivaba nagu puhkus olema peabki!!
Kôik tuttavad ja kolleegid küll imestavad kogu aeg kui ütlen, et rändan üksinda. Aga samas miks peaks mul maailm nägemata jääma, sest puudub sôber vôi kallim, kellel on samad huvid!
Niisis unustagem üksinda rändamise negatiivsed küljed ja otsime omale uue linna, mida väisata - Pariis, Berliin, Amsterdam?