Natuke luulet

Ma aeg-ajalt kirjutan oma môtteid paberile ka luule vormis (kui keeleliselt korrektselt on ise asi!). Olen môningad hiljuti avastanud ja kôlavad isegi päris ok'lt.
Môtlesin, et annan teile pureda kaks tükki... mis arvate kah?

I
Raskus, segadus, tühjus,
Nagu mind polekski olemas.
Üritan kinni haarata oaasist,
sirutan välja käe,
  kuid kôik haihtub kui vôluväel.
Milleks üldse näha vaeva,
  kui isegi illusioon on kättesaamatu.


II
Värisevad lehed,
  nutvad pilved,
    uluvad tuuled
      ja külmetav maa.

Värisevad käed,
  nutvad silmad,
    uluvad hinged
      ja külmetav ma.