Pariis

 Esmaspäeva pärastlôunal lendasin ma Pariisi. Peaboss lendas ka Pariisi samal päeval aga juhtus lennule, mis läks 15 minutit varem :) Peadirektoritel oli ka miiting Pariisis samal ajal kui kommunikatsiooni inimestel. me olime kontoris ja nemad linnast väljas hotellis.

 Esmaspäeva ôhtul saime kôik ôhtusöögiks kokku ja pärast ôhtusööki tegime väikese jalutuskäigu. Pildil Louvre'i esine.

 Order-in lôuna kontoris. Eriti stiilne. Toit ei olnud alati just meelepärane, aga kôhu sai rohkemgi kui täis nendest kolmest käigust.

 Ego trip :)

Selle kübara tôttu arvas üks neiu, et ma olen kohalik ;) :P

Neljapäeva ôhtul restoranis. Vasakul prantsuse turundusjuht. Paremal kommunikatsiooni meeskonna juht.

 Neljapäeva ôhtul restoranist tagasi kôndides.

 Seine.

 Louvre'i lôuna Seine äärne külg.

 Töö tehtud ja läksime avastama. Louvre´i eesne park.

 ... ja seal pargis olevad shaakalist linnud.

 Kôndisime Champs-Elysees'l, kuhu oli püsti pandud jôululaat. Leidsin putka, kus müüdi selliseid joonistustahvleid nagu meil kunagi kodus oli. Olin hullult sillas :)

 Taamal paistab Taani lipp Champs-Elysees'l, kus asus taani kohvik ja Bang&Olufsen'i pood (disain elektroonika) :D

 Debby (US), Mike (UK) ja mina taani kohvikus üles soojenemas.

 Triumfikaar ja selle hullumeelne ringtee.

 No ullikesed suutsid ringtee koguaeg umbe sôita. Muidu tuutatasid liikluses nagu segased, aga nendes ummikutes jagus neil järsku kannatust. Naljakas oli vaadata kohe :)

 Kell sai 16.

 Lähenesime Eiffelile teiselt poolt Seine jôge.

 Tegime pildid ära ja hakkasime edasi liikuma, kui Eiffeli all lôikasid mingid kaks tüdrukut Debby'il ette. Ruumi iseenesest oli, sest rahvast oli vähe, niiet suht ebaviisakad. Arvake ära, mis keelt nad rääkisid? Jeps, eesti.

 Kui Taanis pargitakse rattaid nii kuidas jumal juhatab, siis seal pargitakse rollereid niimoodi.

Neljapäeva ôhtul saime pärast ôhtusööki USA peadirektoriga kokku. Kuna minu plaan oli Museum d'Orsay, siis otsustasime, et läheme kôik koos. Orsay on vanasse raudteejaama ehitatud muusuem. Valik osutus sellele, sest minu lemmik kunsti stiil on impressionism - Monet, Manet, Renoir, Sisley, Pissarro - ja neid leidub kôvasti rohkem Orsay's kui Louvre'is.

Debby ja Mike läksid poolekorruse pealt juba kohvi jahile ning Peter ja mina jalutasime kahekesi edasi. Oli üks väga lahe külastus. Peter'iga oli lihtne rääkida ja kunst oli nii ilus. Van Gogh's küll väga aru ei saanud, aga lahe oli tunda maale ära kunstiajalootunnist :)

 Pärast muuseumi sôime lôunat koos ja siis läksin üksinda rändama, sest Debby oli väsinud, Peter pidi tööd tegema ja Mike'i läks rong kell 15.

Louvre'i tagant läbi käies nägin seda plakatit pildil. Tundsin selle automaatselt ära sarjast Gilmore Girls, kus nad teevad Festival of the Living Arts. Lorelai oli Renoir Girl. Töökaaslased tegid mu rohkete telesaadetest ja filmidest saadud teadmiste üle nalja, aga vot sulle...

Plakatil siis, et Museum d'Luxembourgis on ajutine impressionismi näitus! :D Kuna oli plaanis Luxembourg'i aeda jalutama minna niikuinii, siis otsustasin, et lähen kaen ka selle näituse.

 Esimene peatus neljapäevase pärastlôuna jalutuskäigul oli Notre Dame.

 Läksin sisse ka. Seal toimus jumalateenistus. Istusin (ja seisin vastavalt, mida teenistus nôudsi) vaikselt, vaatasin ringi ja môtlesin usu üle. Kui teenistusel osalejad püsti tôusid, et altari eest läbi käia, tôusin mina, et ringi kaeda. Süütasin ka ühe küünla kôigile kallitele môeldes nii siinsetel kui parematel jahimaadel. 

 Altari tagused pisemad palvetamisboksid pühendatud teatud pühakutele ja märtritele.

 Üks abivalmis tädi tegi must pilti Notre Dame'i lôunaküljel asuvas aias. Pärast Debby ütles, et loll oled vôi, ta oleks vôinud su telefoni ära varastada. Kui aus olla, siis ei käinud mul see môte isegi peast läbi. Tavaliselt olen küll selliste asjade suhtes paranoiline aga no ta ei näinud kahtlane välja ja ikka kirikuaias ju!

 Vahepeal käis jutt, et see sild vôetakse maha, sest lukud on liiga rasked ja sild vôib ohtlik olla. Siiski oli see veel seal, niiet äkki leidsid viisi seda paremini toetada?!

 Jalapuhkus ego trip :)

 Terve aja kui ma Pantheonis ringi jalutasin käis mul peast läbi: "Kas sulle ei tundu, et korintose samba kapiteel on natuke resonantsist väljas?"

Sambad Pantheoni sees olid korintose stiilis!

Pantheon on vana basiilika (enne kristlus ehitatud "kirik"), mille krüpti on maetud palju kuulsad prantslased nagu Viktor Hugo, Pierre ja Marie Curie ning Emil Zola.

 Patriootlik hotell.

 Saint-Sulpice kirik. Tuntud peamiselt Dan Brown'i raamatust (ja filmist) Da Vinci Kood. Jeps, ma käisin Roosiliini jahil, ehk siis selle ajajoone järgi, kus aeg on 0'is (GMT). Kirikus oli aga teenitus algamas ja ma ei saanud vabalt ringi uudistada. Obeliski leidsin, aga neil metall plaate, mida filmis näitab ei olnud. See plaat, kus tekst kirjas oli toolidega kaetud. Aga vähemalt olen seal käinud :)

 Laupäeval läksime Debby'ga Louvre'i. Pildil kuulus Aphrodite kuju.

 Müstilised laed. Tapeeti ja tavalist värvimist vanasti ei tunnistatud.

 No ei saanud ma aru, miks see pisike portree maailma kôige kuulsam maal on. Seal oli palju ilusamaid. 

 Nagu näiteks see.

 Napoleoni apartament oli minu jaoks kôige pônevam Louvre'is. Toad siis säilitatud sellisena nagu nad Napoleoni ajal olid.

 No nii ilus ju... Jane Austeni meenub, graatsiline kônnak ilusates pikkades kleitides. Perfektne tuba lôunaseks teeks :)

 Da Vinci Koodi järgi on Maarja Magdaleena sarkofaag maetud selle püramiidi alla ;)

 Laupäeval pärast kultuurset osa, saime Peteriga jälle kokku. Tal oli soov minna suurde kaubanduskeskusesse Pariisi kesklinnas. A la nagu tallinnas on Stockmann. Rahvat oli seal aga liigagi palju. Arvestades, et seal müüdi peamiselt brände nagu Chanel, Versace ja Armani, siis olid vist enamus inimesi turistid :)

Peamaja (jah, seal oli rohkem kui üks maja) keskel oli see vapustav kuusk pildil, mida on loetud ka selle aasta üheks kôige ilusamaks/erilisemaks kuuseks maailmas. Lahkusime sellest kaubanduskeskusest enamvähem kohe pärast pildi tegemist. Naljaks oli aga see, et lisaks valgusfooridele oli kohal rahvast ja liiklust juhendamas politsei, sest prantslastele ja nendest ajendatud turistidele on valgusfoorid soovituslikud.

 Pühapäeva hommikul lendas Debby tagasi USAsse, niisiis tegin veel ühe kiire avastusretke üksinda. Esimesena Museum d'Luxembourg impressionismi näitus - väga ilus aga väike. Siis liikusin edasi Luxembourgi aeda, mis on kujusid vaadates kôvasti vanem kui Louvre'i eesne park.

Tehes oma parimat, et mitte jooksjatele jalgu jääda (jeps, see vôttis natuke keskendumist, sest neid oli lihtsalt nii palju) jalutasin ringi. Leidsin kuju sellisest luuletajast nagu Baudelaire ;) Teadjamatele äkki meenub tema üks tuntumaid luuekogusid "Kurjad Ôied" ;) *ohkan nostalgiliselt* ;) :P

Park ei olnud väga suur aga mul oli palju aega, niisiis käisin suht ristpôiki läbi. Pärast läksin soojenesid Starbuckis, kus nad suutsid esimest korda mu nime täitsa ôigesti kirjutada - tavaliselt ikka Rica vôi Rikka.

Olin kogu nädalast ikka täiesti läbi. Metroo asemel vôtsin takso lennujaama, sest kardsin, et jään metroos magama ja lôpetan täiesti vales kohas.

Kop'i lennujaamas oliksin vist jala peal pagasit oodates magama jäänud, kui poleks olnud seda tüütut purjus soomlast.

Kohvri pakkisin lahti alles eile ôhtul ja välja puhanud pole veel siiamaani.

Kuigi mulle hullult meeldisid need kohad, mida Pariisis külastasin, siis Pariis üldiselt head muljet ei jätnud. Midagi oli valesti tänavapildiga, kuidagi segamini, vôi nagu Grete ütles, räpane. Ma ei tea, kas ise omast rahast tahakski tagasi minna, pigem läheks tagasi Madridi vôi Amsterdami, ma arvan.