Istun taas voodi peal, kuid seekord sadu kilomeetreid eemal. Kohaks Arhus, Vestre Ringgade midagi kahesaja ligi. Esialgne šokk on praeguseks üle läinud. Millest aga šokk, nuh...
Pidin algselt minema oma elamisse, aga see korter asus keldris, puudus igasugune köögi võimalus, dušikabiin oli toa nurgas ja wc koridori peal. Ma oleks seal täitsa üksi olnud ning 31. vastu 1. oleksin pidanud sealt 24 tunniks välja kolima, mis oli ikka päris hirmutav mõte, sest kuhu ma lähen siin riigis - kedagi ma ju ei tunne. Nutsin ikka hirmust paar pisarat, aga õnneks oli veel teine võimalus ja siin ma siis olen.
Pernille ja Peter olid nõus mind kuuks ajaks siia võtma. mul on siin oma tuba, kus ma palju aega viibin, sest mul ei ole midagi erilist teha. Nemad aga arvavad, et ma viibin siin, sest mul on igav. Nii muretsevad inimesed teised - kena kohe. Ei tea, kas ise oleksin võimeline nii viisi kedagi võõrast oma elamisse võtma.
Eile käsime odavas poes - Netto. Midagi meie Säästuka sarnast, aga ikka kauba suhtes parem, või vähemalt ma arvan, sest ega ma midagi ei mõiganud küll seal. Peab toidu nimed selgeks õppima.
Täna käisin üksi linna peal jalutamas. Tegin vist kuskil 10 km ringi linnas. Päris pirakas ring oli ikka, võttis ikka korralikult läbi. Aga natuke jagan ikka suunda nüüd. Kool on igatahes kaugel seda ma tean nüüd.
Ok, nüüd pean siit toast välja roomama. Süüa tehakse. Peaks ikka natuke asjast osa võtma, muidu tundun ebaviisakas. Jama lihtsalt selles, et ma ei oska hästi millegagi aidata. Üritan igasugu asju, mis nad siin igapäevaselt teevad meelde jätta, et igati abiks saaks olla.
Aga ok, kirjutan hiljem edasi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar