Istun oma voodil ja mõtisklen. Oma voodiks enam seda eriti nimetada ei saa, sest suure tõenäosusega ma siin enam kunagi ei maga. Plaani "Jõuluks koju" ajaks peaks maja juba valmis olema.
Kõik tundub imelik - hakkaks nagu surema. Sellest pühapäevast edasi kujutab minu tulevik minu jaoks suurt seina. Pole sellel ust ega akent, kuidagi mööda ei pääse. Mis mind järgmised neli kuud ees ootab, on hägune maa. Ei tea, kus ma elama hakkan, mis tööd tegema hakkan ning mida mu kool endast kujutab. Hüppan pea ees tundmatusse.
Vaatan ringi ning vägisi kipub pisar silma. Ära mineku hirm valitseb mu teadvuses. Ja oma mõmmikut ma ka kuhugi kohvrisse ei suutnud mahutada.
Kuid siin üksinda võib pisaraid valada. Homme pean välja nägema, nagu oleksin lahkumise üle rõõmus.
Loodan, et homse päeva jooksul ära ei külmetu, sest kohvrist on välja jäetud vaid õhukesed riided. Eestis ei paista soe olevat, vaevalt ka seal siis palju soojem on!!
Igatahes,
Good luck and Good bye!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar