Kirjutamisest

Ruts küsis, et kas ma olen ka midagi uut enam kirjutanud. Talle väga meeldis see kirjutis, mis on viimane lõpetatud jutuke.
Kui aus olla, siis olen üritanud - nii pooleli olevaid edasi kirjutada kui ka uusi valmistada. Aga inspiratsioon saab suhteliselt kähku otsa. Eriti just selletõttu, et mul on vaja kirjutamiseks mingit skeemi või ülesehitust, kuidas jutt peaks jooksma ning sinna ma ka kinni jään. Te ei kujuta ette, kui paljude korterite ja majade jooniseid olen ma paberile ja arvutis teinud igasuguste ideede jaoks - mõned täpsemad kui teised.
Nüüd olen ma siis mõttes ühe oma vanadest alustatud kirjutistest ette võtnud. Paari päeva jooksul olen üritanud igasugu võimalike sündmuseid ja situatsioone välja mõelda, et kuidas süžee üldse kujunema hakkab, et mis on pea point. Kahjuks aga olen avastanud, et mu keskendumisvõime on kõvasti kahanenud - vähemalt sellist laadi ürituse puhul. Õnneks on mul tegelaskujud vanast ajast korralikult ettekirjutatud ning korterite ja muude selliste värkide plaanid ka olemas. Lootust veel on. Kui vaid saaks rongis läpakaga klõbistada oleks väga hea, aga kahjuks ei pea minu kompuuter üle poole tunni vastu, kui sedagi. Loomulikult võiks mingi kirjaploki omale kotti muretseda, aga rongis on süles halb kirjutada ja siis peab ikka lõpuks ümber trükkima. Kuigi... vahel on rongil ka nii öelda esimene klass, kus midagi erilist tegelikult pole peale paremate istmete ja laua ning pileti hind peaks ka üks olema. Teaks vaid kas seal elektri võimalust ka on!!! Vaevalt, aga uurida võib. Taanis näiteks on elektripistikud olemas rongis ning võimaluse korral vaatan filme ja sarju, kui Aarhusi ja Kopenhaageni vahel sõidan.
Tahtmist igasuguseid asju teha on meeletu - kui jaguks vaid aega. Eks ta ole nii ka, et mida vähem vaba aega isevärki asjadega tegelemiseks, seda rohkem nad huvi pakuvad.
Peas mõlgub praegu kolm suuremat projekti - õnneks või kahjuks sõltub nende teoks saamine vaid minust endast!!!