teisipäev, veebruar 3

Tasa sõuan, küll ükskord jõuan ka kaugele

Eile ma pärast tööd koju ei läinud. Läksin hoopis Rutsi poole. Imelik oli kuidagi, et peagi ronig peale minema, - nagu päev oleks omamoodi lühem ja pikem korraga.
Me rääkisime pikalt ja laialt igat värki asjade üle. Et juttu jätkuks kauemakski, külastasime Reval kohvikut vanalinnas. Jõime õdusas õhkkonnas kaks tassi teed ja pistime paar koogikest nahka. Väga meeldiv koht oli see Reval kohvik. Soovitan soojalt kõigile.
Kui me üheksa ajal mõtlesime, et nüüd vist oleks nagu aeg tagasi suunduda. Ühikas võtsime ette tiinfilmi "Twilight" - Ehk siis film vampiiripoisist. Me ei saanud algul aru, mida see film endast kujutama peab, mind ajas kohati ikka korralikult naerma. Eriti see, et vampiiripoiss toda tüdrukut vaatas, nagu oleks ta hõrgutav eine - nii haiglane annab ikka välja näha. Lõpp osutus üle ootuste põnevaks isegi - mitte midagi erilist, aga algus oli lihtsalt nii veniv, et lõpp oli selle kõrval väga huvitav. Magama saime kell pool üks.
Hommik näitas, miks pole kasulik mul linnas elada tööl käimiseks. Ajasin ennast püsti 7.25. Rahulikult ringi patseerides sain toast välja alles viis minutit enne kaheksat, mis tähendas, et ma jõudsin tööle tavapärasemast hiljem - nii umbes 8.35. Ja kuna ma sain Swedpangast kõne, et mu Tudengikaart on lõpuks ometi valmis, siis pean töölt ühe trolli võrra varem ära minema.
Ega mul küll täna meeletult tööd ka polnud, nii et pole hullu. Kuigi lõpuks ometi leidsin võimaluse müügijuhile öelda, et ma pole järjepidevalt koormatud tööga. Nüüd hakkas asju kohe sadama - ühele objektile lepingu lisa, ühest hinnapakkumisest vaja leping nüüd koostada, järgmine pressiteade ettevalmistada ja käimas olevad asjad kindlasti selle nädala jooksul lõpetada.
Aga ok. Pean lippama.

Kommentaare ei ole: