Pooltäis - pooltühi

Täna alustan oma praktika teise poolega.
Mul pole veel nii raske tööle tulla olnud. Füüsiliselt suudan ennast hommikul püsti ajada, vastu tahtmist aga ikkaski. Sellise rutiiniga olen harjunud. Vaimselt olen aga otsa saamas - mitte mingit motivatsiooni tööd teha ei ole. Lootust mingile põnevale ülesandele on suhteliselt null, sest ette on teada juba, millega ma peamiselt tegelen vähemalt märtsi lõpuni.
Pühapäev näitas ka, et kui see praktika lõpuks läbi saab, magan vist mitu päeva maha. Jätsin koristama minemata pühapäeval ning kella ühe ajal tuli meeletu uni, mis enne ööd minema ei läinudki. Magasin küll vahepeal pea kolm tundi, aga see ei aidanud. Tavaliselt kui olen päeval või õhtuti tukkunud, siis ühest-kahest tunnist piisab ja siis on selline tsipake erksam tunne peal ja õhtune uni lükkub ka edasi, aga seekord mitte.
Ok. Töö ootab!