Kuu aega veel

Täna kuu aja pärast tulen Eestisse. Ma mäletan, kui augustis siia saabusin - jõuludeni tundus nii pikk aeg. Iga kord kui saabun, tundub, et kuidas ma küll suudan ära oodata, millal tagasi saab. Aga iga kord olen üllatunud kui tuleb aeg Eestisse jälle minna, see tuleb alati nii ootamatult.
Imelik on mõelda, et juba on talv. Viimased päevad on nii soe olnud, et mantliga on liialt soe. Pühapäeval tööle minnes hommikul kella kaheksa ajal, näitas bensiinijaama kraad üheksa kraadi. Kool on liialt väsitavaks muutunud. Terve eelmise nädala ei õppinud ühekski tunniks. Eile suutsin lõpuks ennast kokkuvõtta ja õppida. Järgmise nädala teisipäeval on proovieksam, nii et tuleb kõik materjal, mis seni maan lugemata, läbi lugeda, et oleks ikka ettevalmistunud. Muidu ei saa ju õiget muljet sellest, mida tuleks rohkem õppida päris eksamiks, mis on õnneks alles jaanuaris. Enne koju tulekut on veel teha kolm projekti. Järgmise nädala reedeks on vaja kirjutada 6-8 leheküljeline essee Philosohpy of Science’is (teaduse filosoofia???). Kirjutada tuleb küll grupis, aga see aitab vähe. 6-8 lehekülge Popper, Kuhni ja Keynes’i kohta on ikkagi keeruline, pole tähtis mitmekesi .
Täna hommikul tundsin kohe, et aitab mulle koolist. Tahaks midagi muud teha või natuke puhata. Oleks vaja midagi, mis praeguse rutiini korralikult üles raputaks. Mitte et elu peaks radikaalse muutuma, vaid et oleks mille nimel hommikul ennast voodist välja ajada, mitte kümme minutit lisaks magada. Midagi mida põnevusega oodata. Midagi mis annaks elule vürtsi, sest see rutiin hakkab täiesti ära nüristama. Pealegi on nii kuradi palju vaja veel koolis õppida ja projekte teha, et kui ma lõpuks Eestisse jõuan olen täitse energiast ja mõttevõimest tühi.
Trenni tegemine on ka käest ära läinud. Olen viimasel ajal väga kehv olnud enesekontrolli koha pealt, söönud rohkem kui tegelikult vaja on. Trenni pole ka nii palju jõudnud teha. Tuleb see asi korralikult käsile võtta, sest koju tulek on vaid kuu aja pärast, mis tähendab, et mul on neli ja pool nädalat aega, et saada tagasi vormi, mis oli enne Berliini reisi. Mitte et ma oleks kõik kilod tagasi võtnud, mahun ikka nendesse riietesse sisse, mis mul see suvi selga ei mahtunud, lihtsalt kaal ei lähe enam alla, vaid püsib kindlalt paigal, mis väga närve sööv. Tahaks mingit muutust, midagi mis tõstaks motivatsiooni.
Aga aitab nüüd sellest kurtmisest. Mul tuleks nüüd õpetaja jutule keskenduda.