Täna algas viimased kolm päeva spurtimist. Kolme päevaga on vaja kirjutada 30-leheküljeline projekt. Praegu oleme kuskil 15. lehekülje peal. Mis tundub teile kindlasti nagu me oleks juba kaugel, aga tegelikult pole see üldse hea. Oleme plaanist maas. Tänaseks oleks pidanud umbes 20 lehte valmis hoopis olema, sest tuleb firmale turundus plaan teha, kirjutada probleemi kirjeldus ja kokkuvõte, mis on nii umbes ühe päeva töö. Plus korrektuuride tegemine võtab terve päeva ja kolmapäeva õhtuks peab olema kõik valmis, sest neljapäeva hommikul kell 9.45 lähen mina Kopenhageni bussi peale.
Olen avastanud, et kuigi mul sada viis asja, mille pärast muretseda, ei ole ma väga mures. Täna kõndisin kooli ja naeratasin. Mõtlesin, et inimesed vist arvavad, et ma olen ära keeranud. Üldse olen viimasel ajal kuidagi nii rõõmsameelne. Täitsa sürr, aga samas on hea tunne. Kes ei tahaks kogu aeg õnnelik olla.
Viimane reede käisime Majaga lõpuks ometi kahekesi väljas. Pole seda terve selle poole aasta jooksul teinud. Alustasime lõuna ajal kooli baaris ja koju saime viimase ööbussiga, mis on nii veerand viis hommikul. Oi, kuidas meil oli lõbus. Need šotlased oma kiltidega olid ikka nii lahedad. Häbi on lausa tunnistada, et kui nad korraga rääkisid, siis ei saanud mitte midagi aru. Üks aktsent korraga oli minu võimete piir.
Laupäeval tundsin ennast isegi ootamatult hästi arvestades, millal ma alkoholi pruukima olin hakanud eelmine päev. Söögiisu isegi oli, kui arvestada seda, et magasin ainult viis tundi. Uni sai otsa kell pool kümme. See eest õhtul kell kaheksa vajusin ära ja magasin kuni pidin järgmine päev tööle minema. Aga kihvt oli. Lubasime rohkem selliseid reedeid teha järgmine aasta.
Aga ok. Pean nüüd grupitööle keskenduma.
2 kommentaari:
ma olen ka jõulunädalal kodus. ehk näeme isegi ;)
mulle väga meeldis sinu ja Rebuga su sünnipäeval jutustada.
let's do it again ;):)
Arvestan sellega :D
Postita kommentaar