Olen maailmast lõigatud olnud juba pikka aega. Mitte sel põhjusel, et poleks arvutit või neti olnud, mis tehniliselt on vale, sest kodustel ju arvuti olemas. Asi selles, et alati kui ma Eestisse tulen, siis ma ei viitsi arvutis olla. Mul on ju palju muid asju teha, kui üksinda teisel korrusel arvutis istuda. Seekord oli puhkus kolm nädalat, mis tähendab, et olen a-kontaktne neti kaudu olnud ka kolm nädalalt. Teiste blogid on lugemata, facebook upub mingitest kutsetest, twitteris palju infot maha magatud, uudistest rääkimata. Aga ega see mind tegelt väga ei häiri ka. Ma tulen Eestisse puhkama. Tavaliselt mul on mingid ambitsioonikad ideed oma puhkuse tegevuste kohta, millest pooled aia taha lähevad, sest ma unustan ära või ei viitsi lihtsalt asja ette võtta. Suur plaan oli seekord suusatama minna, aga isegi mitte kelgutama ei jõudnud. Triinuga jäid onnid ka ehitamata. :)
Raske on Eestist alati ära minna. Miks ei peaks tahtma oma Kodus elada!! Jama on selles, et ega aeg seisma ei jää, et saaks lõputult vanematel külas olla. Samas enamus, mis ma hetkel elult tahan asub väljaspool Eestit. Seega on see üsna nukker surnudring. Loomulikult kui mu praegused plaanid lähiaastate kohta täide lähevad, siis peaks saama kergemini ja tihedamini Eestis käia. Aga ei tasu veel hõisata, vaev selle nimel on veel tegemata.
Olen selle kolme nädala jooksul mõelnud sadu mõtteid, mis siia blogisse võiks üles kirjutada. Kahjuks ei kipu mu meeletud tarkuseterad mulle endalegi meelde jääma. Irooniline kas pole.
Kuigi minu järgmise tagasitulekuni on peaaegu kuus kuud, tean, et see aeg läheb tegelikult kähku. Kõik, mis minul vaja teha on, on korraldada oma kooli ja praktika asjad nii hästi, et saaksin maksimum aja ehk siis kuus nädalat suvel Kadrinas olla. :)
Olge kõik tublid ja hoidke ikka kontakti. Pakin ennast nüüd kokku, et lennuki peale minna.
Päikest,
Rika
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar