Aarhus

Kirjutatud kolmapäeva ôhtul:

Istun vagunis number 72, istekoht 41. Olen teel Aarhusi. Pôhjuseks see, et mind on kutsutud oma vanasse kooli uute ôpilastega rääkima. Olen nii uhiuutele turundus tudengitele kui ka baka kraadi omandavatele tundengitele külalislektor. Ma nii mäletan kui Klaus Frederica Furniture´ist meil külas käis ja see naisterahvas Montenegrost, kel oli oma reisifirma. Môlemad nad olid kunagi sama kooli lôpetanud, aga kôvasti rohkem aastaid möödunud sellest ajast kui minul praegu. Imelik môelda, et mina olen nüüd see ”tarkur” seal klassi ees, keda me alt üles vaatasime ja kelle töökohal me ennast unistasime üks päev leida. Homme seisan seal tahvli ees mina. Selle môttega on raske harjuda – ei pea ennast küll targemaks vôi edukamaks kui teised minuga koos lôpetanud. Kui ehk siis mul on rohkem ônne olnud!

Viimased poolteist tundi olen ettevalmistanud, mis ma räägin homme mulle pühendatud poole tunni jooksul. Jesper (üks ôpetajatest, kelle tundi lähen) andis kerged juhtnöörid, mitte et selline ettekujutus oli mul endal ka. Kui ma Eestis tehtud praktika lôpetasin, siis mul oli tunne, et ega väga palju sellest haridusest praktiliselt kasutatav pole, aga praegusel tööl on senimaani olnud just vastupidine tunne… vähemalt senimaani kui üritasin seda konkreetsete näidete varal kirja panna. Polegi nii lihtne teine!!!

Asi on selles, et ma ei vôta ju iga probleemi vôi ülesande tekkimisel paberi ja pliiatsi ning kritselda mingi mudeli vôi seleta lahti mingit teooriat, mis antud teema kohta käib. Tihtipeale käib kogu see analüüs automaatselt môtetes ära, alusteks ikka need samad mudelid ja teooriad, mida paberi ja pliiatsi puhul kasutaks, aga kuna need mudelid on nii pea sisse kulunud, siis ei teadvusta endale, et tegelikult kasutad seda pikalt ôpitud haridust.

Aga igatahes mingisuguse alusega homsetele presentatsioonidele sain tehtud. Tund aega on Aarhusini veel jäänud ja uni on peale tulnud, nii et teen kerge uinaku veel enne kohale jôudmist, siis jaksab ka Majaga ôhtul natuke ka lobiseda.

Üritan homme kirjutada, kuidas mul koolis läks!!

Kuidas mul siis läks:

Kuigi istusin Majaga üleval kella üheni öösel, ärkasin ma palju enne äratust. Närv tuli sisse, siis kui panin riidesse (olin teisipäeval ostnud terve uue rôivastuse - püksid, pluusi ja kampsuni). Olin päris närvis. Ônneks tundus, et läks hästi. Küsiti küsimus ja vaadati minu poole, mitte millelegi muule arvuti ekraanil. Ôpetajad tundusid rahul olevad. Minu meelest oleksin vôinud palju paremini teha, aga kui aus olla, siis on hea, et ma selle päevaga ise väga rahul ei ole, sest kogu see kiitmine ja komplimentide tegemine vôib pähe hakata. Ego putitamine on vahel hea, aga nii paljus koguses vôib tekitada superkangelase tunde... :):)

Igatahes sain kaks pudelit veini oma aja eest ja vihje, et vôib-olla kutsutakse veel kunagi tagasi.

Päeva sündmus minu jaoks polnud ôpilastega rääkimine vôi kogu see kiitmine. Mul lasti natuke tundides kaasa istuda. See oli lihtsalt nii pônev. Kui vaid saaks minna tagasi kooli teades, mida ma tean nüüd... oh see oleks nii pônev :):) Neid diskussioone oli lihtsalt nii kihvt kuulata. Tahtsin nii väga kaasa rääkida, aga pidasin paremaks mitte.

Kuigi ma vôtsin vaba päeva ja maksin ise oma rongipiletite eest, on mul hea meel, et tegin seda. Pealegi kulus mulle üks vaba päev ära. Töö juures on praegu nii tihe graafik, et tunne on nagu ülessandeid kuhjub ja kuhjub ja kuigi ma käin 8 tundi päevas tööl, siis miski ei liigu edasi. Eile sain töölt tulema kell pool kuus (tööpäev lôppes pool neli!!).

Ônneks jahtuvad asjad natuke maha kolme nädala pärast ja kuu aja pärast on natuke puhkust.
Boonus punktidena: Olen viimase kuu aja jooksul kolm korda lotoga vôitnud kokku 178 kronat. Plus eile avastasin, et küte on sisse lülitatud.