Working-girl

Viimase aja motto on töö, töö ja siis veel natuke tööd. Kui ma ei ole tööl siis mõtlen töö üle.
Reedel olin tööl kella poole kuueni. Ma pole nii kaua reedel teel olnud sellest ajast saadik kui praktikat tegin. Ma ei suuda ära oodata puhkust, et saaks ennast välja lülitada, mitte jõllitada arvutit terve päev ja rääkida natukenegi eestikeeles. Kui aus olla tunnen sellest natuke puudust. Loen küll iga päev uudiseid eestikeeles, aga see ka enam-vähem kõik (blogi kirjutan ka ;), aga nii harva ja tihti peale väga valesti, et palju kasu sellest pole). Samas peab ütlema, et ma isegi saan vene keelest natuke aru.
Täna alustasin siis esimese mooduli teise osaga - uus õpetaja ja palju uusi õpilasi. Uues klassis on leedukad ja ukrainlane, kes räägivad omavahel venekeeles ja ma saan nii 75% aru. Samas kui see ukrainlanne rääkis mulle oma tööst kui au pair, siis vahepeal läks liiga kiireks minu jaoks. Keele klass väga huvitav keele keskkond. Õpime taani keelt inglise keele kaudu, plus igal ühel oma oma emakeel. Vahel räägitakse seda kui on kellega rääkida, mõned räägivad mingeid muid ühiseid keeli nagu vene või midagi araabia maadest.
Eelmises pool moodulis sain kiiresti üheks klassi parimaks, aga seekord läheb natuke raskeks. Mõned on ikka päris osavad, kuigi suutsin täna juba ühe korra särada, nii et pjedestaali positioon ei ole kaugel :):)
Asi ei ole niivõrd selles, et ma tahaks, et kõik mind taevani kiidaks, on vaid kaks asja, mis mind motiveerib - piinliku momendi vältimine ja situatsioon, kus inimesed arvavad, et ma olen eriti osav, sest siis ma pingutan, et seda imidžit hoida. Kõlab väga snoobi moodi, aga mis ma teha saan - ma olen jube laisk ja motivatsiooni tuleb leida sealt kust saab :)
Nädalavahetusel käisin Maksil ja Monikal külas. Oli hädasti vaheldust ja lõbusat seltskonda vaja. Nende juures elavad kaks kreeklast. Küll olid need alles kahtlased tüübid. Ma ei mõtle seda negatiivselt, aga samas ka mitte positiivselt. Igatahes jõime veini ja siidrit ja mängisime erinevaid mänge. Ütlen ausalt ma ei salli neid rolli mänge. See ei ole minu rida. Sõnas veel meeldib aga kehakeeles EI. Mul puudub vajalik ettekujutlusvõime, plus ma ei ole Maksi ja Monikaga nii head sõbrad veel, et kergelt üksteisest aru saaks.
Kella kahe ajal sõitsin purjus peaga rattaga koju. Õnneks polnud väga purjus, aga kartsin küll, et kui künkast liiga kiirelt alla tulen või kogemata vääratada ja kaela murda. Õnneks sain elusalt ja tervelt koju. Hommikul oli pea haige, aga mitte väga, nii et sõin, võtsin valuvaigisti, magasin veel tund aega ja oligi ok.
Eile oli meeletult ilus päev, nii et läksin algul rattaga lähimasse poodi, aga nii ilus oli, et sõitsin edasi kesklinna poodi. Lõpuks tegin 20 minutise poeskäigu asemel, tunniajase tiiru. Nii ilus oli. Täna oli ka, aga aknast pole nii meeldiv ilusat ilma vaadata. Praegu leban diivanil lahtise akna all. Kell on kümme, aga õhk on ikka mõnusalt soe. Kolmapäeval kui on jälle ilus ilm ja mina istun taani keele tunnis. Iroonia missugune!