Peamine rôhk nädalavahetusel läks aga filmide vaatamisele. 6 filmi sain vaadatud.
The Hunger Games (esimene osa)
Olen alati arvanud, et see on mingi tiinekate draama - a la Videvik, aga minu üllatuseks oli see palju parem, palju süngem. Samas peab ütlema, et väga palju pidi ridade vahelt välja lugema, mis ei ole Hollywoodi mainstream'i kohta väga tavaline. Ei ütleks väga, et Jennifer Lawrence'il see ridade vahele pandud sônumi/môtte väljendamine hästi välja tuli, aga selles süüdistaks vaid pooleldi teda ja pooleldi stsenaariumi. Minu meelest lôppes film siis kui alles pônevaks läks... film polnud halb, aga mitte ka väga hea. Ma ei teagi, kas tahaks uut osa vaadata kui kogu seda meediaetendust selle ümber poleks.
White House Down
Vot see oli alles film. Kôik hea, mida Hollywoodil pakkuda, ühte filmi ilusti kokku pakitud. Head näitlejad, hea süzee ülesehitus, loogiline ja samas ootamatu sündmuste arenemine, mônusalt aktionit ja nalja ning Hollywoodile kohane pisarakiskuja hetk (halasin juba siis kui aru sain mis juhtuma hakkab ;).
Soovitan soojalt kahel käel :)
Pacific Rim
Suure seiklus- ja kangelasfilmide fänn nagu ma olen, ootasin seda filmi pônevusega. Filmi kvaliteet näitas ka lôpuks, mille eest ma maksin telekat ostes. ;)
Nägin ära ka tolle kômulise Charlie Hunnam'i ära, kes 50 Halli Varjundi filmist loobus.
See film ei paelunud väga. Algus oli hea, aga siis kaotas oma sära ja lôpuks lihtsalt tüdinesin sellest pidevast vôitlemisest. Süzee iseenesest oli hea, aga pôhirôhk oli vôitlemisele pandud, mille tôttu need head momendid lihtsalt tuhmusid. Need kaks teadlast seal olid lihtsalt pärlid ja nende storyline'i väga tähtis, aga kuidagi mängiti maha.
Hardcore'i kangelasfilmi fänn vôiks isegi vaadata, ülejäänudel soovitan midagi huvitavamat vaadata :)
Den Skaldende Frisør
Oli kuidagi täiesti üle suutnud vaadata, et see on taanikeelne film vôi vähemalt pôhiosas - Pierce Prosnan rääkis loomulikult 99% inglise keeles.
Tegevus liikus pôhjamaiselt aeglaselt ja vaoshoitumalt kui Hollywoodis. Kui USA oleks selle filmi teinud oleks seal korralikult draamat saanud.
Kuigi see oli teiste filmide keskel natuke tuim ja no vahepeal ei saanud dialoogist midagi aru (keeldusin subtiitreid ka panemast :P), siis lôpp kokkuvôttes oli see päris hea film.
Soovitan siis kui elu üle môtisklemine on plaanis :)
Identity Thief
Ei ole piinliku huumori armastaja ja kohati tuli silmad kinni panna ja sôrmed kôrva, aga üldiselt väga hea film. Olen Melissa McCarthy fänn olnud juba Gilmore Girli aegadest ja ta on tôesti lihtsalt mega hea näitleja.
See film vôib-olla polnud päris nii hea kui esimene Hangover'i film, aga väga lähedale. Ja mulle meeldis see lôpp - vôib-olla tôesti natuke klisee aga mulle meeldis, et sellises pinnapealses komöödias oli nii südamlik lôpp (mitte viimased paar sekundit, aga enne seda :P)
Soovitan soojalt kui piinlik huumor ei sega :)
Olympus Has Fallen
Ma oletan, et pole ainuke, kes on märganud, et môned filmid tulevad topelt välja - kaks liigagi sarnase süzeega filmi tulevad kuulise vahega välja, näiteks Mirror Mirror ja Snowwhite and the Huntsmen, Friends with Benefits ja No Strings Attached, Knight and Day ja Killers. Seda nimekirja vôiks jätkata. Esimesest näitest pole näinud kumbagi ja ülejäänud nelja olen. Tavaliselt on üks ikka natuke parem vôi lausa pika puuga ees.
See film siis kehv kui eelpool mainitud White House Down. See lihtsalt ei tundunud loogiline ja puudus sära. See oli kôik Hollywood'likus aga halvas elemendis. Gerald Butler nägi väsinud ja vana välja ning kôik läks talle liiga lihtsalt. Terve jada Secret Service'i tüüpe saab Valge maja kaitstes nagu lollid lambad surma, aga Gerald suudab majja sisse pääseda... WTF
Mängisin enamus filmist arvuti peal kaarte, nii et soovitan leida midagi targemat teha selle pea kahe tunniga :)
Kui ma vaid suudaks nii palju filme ära vaadata ühe nädalavahetusega enne Oscarite välja andmist, saaksin korda ka elus kôik nominatsioonid vaadatud enne gaalat :P
2 kommentaari:
Vaata ikka Näljamängude teine osa ka ära!
Meedia nôuab, nii et mis mul üle jääb :)
Postita kommentaar