Tähtsad sündmused

Taaskord kirjutan kahest viimasest nädalast - ei suuda ennast tihedamini väga kokku vôtta.

Nagu Facebookist juba nähtud, siis üllatasin Triinu ja oma peret Triinu keskkooli lôpetamisele välja ilmumisega.

Algeselt pidi Maja pulm, kuhu mind kutsuti enne kui Triinu lôpetamise kuupäev paika sai, samal nädalavahetusel olema. Kui aus olla ega ma ei môelnud kordagi "ok, siis jääb lôpetamisele minemata!". Pea hakkas kohe hauduma, kuidas môlemile jôuda. No Triinu eelmisele lôpetamisele ma ei jôudnud ja arvatavasti ka järgmisele mitte (kui see pole just Taanis), nii et ei tahtnud vahele jätta, ja Maja pulm oli minu esimene pulm üldse - nii taani kui eesti arvestuses.

Siis aga jaanuari lôpupoole selgus, et Maja lükkas pulmad nädal aega edasi ja niisiis ostsingi Tourest'i ajal soodsalt piletid ära Triinu lôpetamiseks, millest aga ei rääkinud mitte kellelegi. Raske oli saladust hoida kui ma märtsi lôpus Eestis käisin. Päris mitu korda rääkisin ennast peaaegu sisse. Saladuse paremaks mätsimiseks lubasin ôele asjaliku kingi teha, et ta ikka ei kahtlustaks mitte midagi :D

Raskusid tekitas transport lennujaamast lôpetamisele, sest alati on ju keegi perest vastutulnud. Ühistransport oleks liiga kaua aega vôtnud, kelleltki abi ei tahtnud väga küsida, sest mida vähem teadis mu tulekust seda parem.

Kuna sôbrannadele olin eelmisel külaskäigul rääkinud oma üllatusplaanist, siis Getter osutas abikäe, nii transpordiks kui ka hetke jäädvustamiseks (ja hiljem aja sisustamiseks, sest kôigil olid ju plaanid tehtud!). Aitäh veelkord, Getter! :)

Reede hommikul siis asusin teele. Sotsiaalmeediat ei julgenud väga lahtigi teha, sest kartsin, et kuhugi jääb märk maha, kus ma olen. Olin niigi juba närvis, miski ei tohtinud mu suurt üllatust rikkuda. Getterile tegi lausa nalja kui närvis ma olin.

Hiilisime Getteriga tagant uksest sisse ja ma vist hoidsin terve aja hinge kinni, et ikka mina näeks peret enne kui nemad mind. Lôpetajad ônneks olid kogunenud palmisaali ja Triinu oli perfektselt seljaga minu poole, nii et sain sôna otseses môttes ta kôrvale hiilida ja "Tere" öelda. Tal vôttis paar sekundit aega enne kui ära jagas, kes üldse seisis ta kôrval. Ta reaktsioon oli lihtsalt ülim, ainuke, mis ta mulle öelda suutis oli "Loll oled" :)

Kui Triin natuke maha suutis rahuneda läksime Getteriga mu peret taga otsima. Nad istusid teise korruse rôdul. Nende reaktsioon jäi kôvasti alla Triinu omale, aga ma oletan, et nad olid ikka väga üllatunud. Raido ja Aet ei tundun üldse alguses ära, kui ma neile peale aktust treppidepealt lehvitasin.

Terve aktuse vältel me Getteriga kommenteerisime kôike ja kôiki. Ôde hiljem ütles, et seda oli nii aru saada, kuidas me pläkutasime :) Aga mis sa seal ikka teed :P

Niisiis natuke pilte:

Väga hästi tabatud hetk :)

Samal ajal hüüdsid ôe sôbrannad: meik, meik :) 

See liblikas ikka! 

 Lille neiu ;)

Mu lemmik pilt maailmas :) 

Selfie time :) 

Kohustuslik poseerimine ja minu üli kena kleit, mille terviklik ilu pole näha mitte ühegi tolle päeva pildi peal :)

Ülejäänud nädalavahetusest oli ka päris sündmuste rohke. Loomulikult käis omajagu külalisi Triinul, kes said ka minu siis ära näha ja mulle igasugu küsimusi esitada. Laupäeval käsime Triinu ja Aetiga ostlemas. Mul oli ju kohvris ruumi :)

Hiljem oli plaan minna Peipsi äärde, aga kehva ilma tôttu jäi see ära ja istusime Getteriga ta vanemate kodus.

Sealt lahkudes liitusin vennaga, kes oli Salda jaanitulel. Sai näha vanu tuttavaid, keda ei olnud aastaid näinud. Omamoodi täitsa huvitav, aga oli ka inimesi, keda kui ma elu sees uuesti ei näe, on täitsa ok. Leidus ka üks loll, kes otsustas üle lôkke hüpata, mis küll oli rohkem üle lôkke jooksmine. Alguses lonkas natuke, aga pärast oli nii kôva mees, et tahtis korrata.

Pühapäeval vedelesin niisama kuni suure vingumise peale vedasin ennast ôhtuse rongi peale. Käisin Triinul Patrickus külas ja siis läksin tema juurde Pallastile, et saaks hommikuse lennukiga tagasi Taani tööle tulla.

Kui aus olla, siis ma väga ei mäleta, mis ma eelmise nädala sees tegin. Millalgi proovisin oma uued jooksutossud ära ja tegin uue kiirusrekordi.

Aa.. teisipäeval sain Monikaga kokku, kes oli Poolast kooli pärast siia tulnud. Käisime söömas ja siis vôtsime ühe joogi Charlie'ses. Kolmapäeval äkki käisin siis jooksmas ja neljapäeval sain Katrinaga linnas kokku. Käisime söömas ja vôtsime ühe ôlle Charlie'ses. Kuna ta oli väsinud, siis lahkus ta nats pärast kella üheksat. Môtlesin, et lähen vaatan Lord Nelson'isse, et äkki keegi tuttav seal ja vaatan jalkat natuke, aga tuttavat seal polnud, aga ühendust vôtsid Nico ja Simone, kel plaanis välja tantsima minna. Venitasin siis linnas kummi kuni nad kohale ilmusid ja panime natuke pidu. Natuke siis tähendas, et ma sain kell 3 koju :)

Reedel suundusin siis Aarhusi Grete juurde. Ôhtu venis loomulikult pikaks ja taaskord magama nii 3 ajal äkki.

Pulm oli kell 12 kesklinna kirikus, sealt vastuvôtt nende oma koduaias ja siis hiljem pidu linnast väljas. Laenasin Gretelt autot (ta ise läks Belgiasse festivalile, Sulo bänd esines seal), et kui taani keel kopa ette viskab saan iga kell lahkuda. See loomulikult tähendas kaineks olemist, aga polnud selline seltskond, et oleks tahtnud väga juua niikuinii.

Pulm oli omaette kultuuriline kogemus. Ma vôisin jätta päris snoobi mulje küsides igasugu küsimusi traditsioonide kohta ja vôrreldes neid eesti omadega (nii palju kui ma tean). Kirikulaulatus oli kuidagi lühike ja lihtne - ootasin midagi suurejoonelisemat ja noo kiriklikku. Pidu oli kuidagi rahulik - ei mingeid mänge, nii öelda "kibet" oli harva, omajagu kônesid ja laule. Ôhtul oli bänd, aga tantsis vähe.

Mitte mul oleks väga igav olnud, aga see ei ole üritus, kuhu üksinda minna!

Nüüd natuke pilte:

Elu esimene autos tehtud selfie ;) 

Pruutpaar peopaiga ees. 

No ma nägin nii girlie välja, et see tuli jäädvustada :) 

Ja no kohustuslik selfie ka pruudiga :)

Peolt koju sain taaskord 3 ajal. Bussipeale läksin juba kella 11.20ks. Enamus bussisôidust, pühapäeva ôhtust, esmaspäeva ôhtust ma magasin lihtsalt maha. Täna (kolmapäeval) hakkab vaikselt energia tagasi tulema. Just täpselt selleks ajaks kui elu jälle hooge juurde vôtab... :)

Stay tuned :P