Movie weekend

Kuna mu nädalad on viimasel ajal nii tegude rohked, et nendest kirjutamine piisava detailsusega võtab aega, kirjutan vahelduseks filmidest, mida see nädalavahetus olen näinud. Kuna võtsin see nädalavahetus aja maha ja lihtsalt kodus hänginud, sain filme lausa viis, plus üks teisipäevast.

DJANGO UNCHAINED

Quantin Tarantino film, mis tuli välja juba paar aastat tagasi, sai lõpuks ära vaadatud. Ja kuigi ma minuteada, ei ole rohkem Tarantino filme näinud, siis teadsin, et ülevisuaalsed vägivaldsed stseenid on tema stiil. Mind üldjuhul rõvedad, hirmuäratavad, verised stseenid verest välja ei löö, aga selle filmi jooksul peitsin ennast päris mitu korda teki taha ära. No see koertega stseen oli nii hirmus, et kartsin, et see koertega stseen hakkab mu und öösel segama.
Film kogus kokku hea posu kuulsaid näitlejaid, aga no parim karakter oli ikka Dr. King Schultz, keda mängis Christoph Waltz. Raske oli otsustada, kas ma vihkan või armastan ta tegelast - selline mõnus miks sarkasmist, intelligentsist ja hullumeelsusest. James Foxxi poolt mängitud Django see-eest mulle ei meeldinud. Ta muutus ajapikku täpselt selliseks "valgeks orjapidajaks", keda ta ise nii vihkas. Tema orja taust nagu oleks pidanud õigustama kõike seda kurja, mis ta tekitas, et oma eesmärki, naise leidmine ja ta vabastamine, saavutada. Mulle ei meeldi selline kahepalgelisus. Millegi pärast võivad head tegelased teha, mis tahavad aga pahad tegelased, nagu Leonardo DiCaprio Calvin Candie, on samu tegusid tehes nagu saatanad ise. Samuti peab ära mainima Samuel L. Jacksoni Stephen, no see oli vast karakter... ehtne huumor Tarantino versioonis.
Väärt vaatamine, aga soovitan vaadata rohkem päeva ajal ja varuda aega, päris pikk on see film. Kolm korda jõuad mõelda, et nüüd lõppeb, enne kui päriselt läbi saab.

BEGIN AGAIN

Kuna juba Getteri blogisse kirjutasin päris pikalt teen siin natuke lühemalt. See film on nendele, kes naudivad mitte-Hollywoodilikke filme.
Süzee on lihtne... parimad asjad juhtuvad siis kui elu on täiesti põhjas. Muusika filmis on ülim, selline pühapäeva lebotamise muusika.
Keira Knightly ja Mark Ruffalo teevad ülima näitlejatöö. See, kuidas nad suudavad tundeid edasi anda kehakeele ja näoilmetega, on müstika. See lausa hüppab ekraanilt välja. Oleks väga tahtnud seda kinos näha, oleksin vist nutnud ja naernud nagu maniakaalne :)
Ja see lõpp... oo mulle meeldivad need lõpud, mis üllatavad, aga samas tunduvad, nagu miskit muud moodi see film poleks saanudki lõppeda.
Soovitan soojalt kõigile... see film oli tõesti breath of fresh air...

X-MEN DAYS OF THE FUTURE PAST

See film oli natuke pettumus, mis ei ole väga üllatav järjefilmi puhul. Eelmine X-men niiöelda "noorte" tegelaskujudega oli lihtsalt ülim ja kui ootused on nii kõrged on neist raske ülehüpata. Süzee oli kindlasti huvitav, aga filmi algus oli natuke segane. Mis sõda, kuidas asjad nii hulluks olid läinud.
Samas mulle meeldis see, et sa näed karakterite tausta - sa näed, kuidas neist said need tegelased, kes esimeses kolmes osas lugu edasi annavad. Keegi meist ei sünni nii öelda valmis pakis - parafraseerides The Vow'd - me oleme oma kogemuste summa. Kui kustutada mõni neist ära, siis me poleks enam samad, me ei teeks samu otsuseid. Sellepärast mulle see X-men sarja tagasivaatamise kaks filmi meeldinudki. Sa tead, kuidas asjad lõppema peavad ja ikkagi on väga huvitav,  sest keegi meist pole lihtne, keegi pole meist üdini halb või üdini hea... We all have a story.
Film oli natuke liiga klizeelik, aga samas huvitav. Soovitan soojalt superkangelaste fännidele. Samas kui eelmisi filme pole näinud, ei pruugi nii huvitav olla.

DRAFT DAY

Film sellest, kuidas ameerika jalgpalli maailmas uusi ülikoolist tulevaid mängijaid valitakse. Väga spetsiifiline tekst ja kui mängust mitte mõhkugi ei tea, siis vist mõtekam vahele jätta.
Jälgisin meedia vahendusel Margus Hunti drafti eelmine aasta ja see tõttu jagasin natuke matsu. On see vast business ikka. Ühe päevaga võid vajuda põhja või saada parimaks tegelinkiks selles businessis.
Minu jaoks oli film sellest, et otsuse tegemine ei ole lihtne. Sul võib olla nii palju fakte ja nõuandjaid kui tahes, kuid kõhutunne on ikka parim märguandja. Kui ikka miski häirib, siis seda ignoneerida pole mõtet. Ja kui parafraseerida Suits'i, kui su meelekohal on relv, siis on sul ikka veel sada ja viis võimalust, mida teha, et oma nahk päästa. Pole olemas lahenduseta probleemi.
Teine asi, mis sellest suhteliselt lihtsa süzeega filmist välja tuleb, et meil kõigil on oma story. Kuidas üks päev võib järsku kokku koguda selle jama, millesse hiljuti sattunud oled. Sellisel juhul tasub hingata ja võtta üks probleem korraga. Kõike ei ole võimalik lihtsalt korraga lahendada...

THE BIG WEDDING

A la kreeka pulm... või siis Vaprad ja Ilusad. Mõnus meelelahutus. Ei midagi erilist,  lihtsalt üks perekonna draama ühele pulmapäevale kokku kogutud. Mõnus film sobusel õhtul rõhuva tunde ära peletamiseks.

FAMILY WEEKEND

Süzee kirjelduse põhjal ootasin rohkemat. Mis kõige rohkem meeldis oli see peategelane, keda mängis Olesya Rulin (High School Musical). Võib-olla sellepärast, et nägin temas kergelt ennast - ülim planeerija ja organiseerija ja väga põhjalik. Film ise oli selline keskpärane - mõnus Hollywoodi kiiksuga komöödia.
Võib-olla üks asi, mis filmist silma hakkas on, et inimeste vahelised probleemid ei ole kunagi ühepoolsed. Üks ei saa võtta, kui teine ei anna. Lihtsalt ärge mingi nii äärmusesse oma probleemide lahendamiseks ;)

Ilusat nädalavahetuse lõppu. Ma nüüd oleks äkki produktiivne ka :)