teisipäev, september 23

Nutu filmid

Eelmine nädal oli igat pidi raske ja nagu ikka kui juba niigi madalseisus, suudad leida kôige kurvemad filmid, mida vaadata.
Vôi kui nüüd aus olla, siis nad ei olnud üdini kurvad, pigem môtlema panevad, aga no teise filmi lôpuks halasin kohe südamest.

LAST VEGAS
Film on sellest, kuidas lapsepôlvesôbrad saavad kokku Michael Douglase tegelaskuju poissmeesteôhtuks Las Vegases. Kôik neli on nii 70.ndates ja kôigil mingi häda - vaimne vôi füüsiline. Enamus filmi on väga naljakas, no koos on ikka kolm suurt legendi: Morgan Freeman, Robert DeNiro ja Michael Douglas. Lôbutsemine ei küsi vanust.... eriti Vegases :P
Mis kurb minu jaoks oli, oli kogu see elule tagasi vaatamine ja mis on neil head ja halba olnud. Siis kui rohkem päevi on seljataga kui ees, millest siis veel elus rôômu tunda, kuidas elada nii et tagasi vaadates pole ühtegi kahetsust. Noorena on kerge ära unustada, et päevad on loetud. Elada nii nagu iga päev on viimane, kôlab väga vastutustundetult, kuid samas parem kahetseda asju, mis sai tehtud, kui neid, mis jäid tegemata...
Igatahes jäin selle komöödia tôttu sügavalt elu üle järgi môtlema.

SEEKING A FRIEND FOR THE END OF THE WORLD

Pärast esimest filmi otsisin midagi vähe kergemat. Arvasin, et ükski Steve Carelli film ei saa olla tôsine ja kui aus olla siis see oligi selline sürrrilt koomiline, aga kuna ma juba olin sellises melanhoolses tujus, sai taaskord elu üle järgi môeldud.
Film siis sellest, kuidas terve maailma saab teada, et neil on 3 nädalat jäänud kuni asteroid tabab maad ja kôik surevad. Selle uudise peale lahkub Carelli tegelaskuju naine lihtsalt autost ja kaob. Saades kätte hunniku kirju Keira Knightly tegelaskujult, avastab ta ühe ümbiku kunagiselt kallimalt ja otsustab ta üles otsida. Kuna olukord linnas läheb ohtlikuks lähe Keira tegelane taga kaasa. Järgneva vôite ise järeldada...
Ja kuigi film oli naljakas ja irnusin üksinda päris korralikult, kuid pähe jäi luumama küsimus, mis mina viimase kolme nädalaga teeks!?
Igatahes kui see asteroid lôpuks tuli, halasin mina nagu segane. Üksinda pimedas korteris ei ole keeruline tekitada muljelt, et maailm ongi lôppemas. Pidin vaatama midagi vähe rôômsamat, et ikka rahulikult magama saaks jääda :)

1 kommentaar:

GmG ütles ...

Väga kummaline, olen mõlemat filmi näinud ja neid vaadates mul isegi ei tulnud korrakski nii melanhoolsed ja tõsised mõtted pähe. Aga nüüd tagantjärgi. Kõhe hakkab lausa.