teisipäev, november 18

Lôpuks ometi Münhen

Eelmine nädal jôudis siis lôpuks kohale Electronica aeg, elektroonika näitus Münhenis.
Esmaspäeva hommikul lendasin kohale, seekord koos töökaaslastega, kes lahkusid reedel ja mina jäin veel laupäevaks.
Terve nädal oli sisustatud näitusel askeldamise, söömise ja sotsialiseerumisega. Vaba hetke oli ehk pool tundi ôhtuti kui vôtsin aja maha ja vaatasin midagi arvutist vôi telekast, mille lôppu ma kunagi ei näinud.
Neljapäevaks olin liigsest ringi tatsamisest, ülesöömisest ja igapäevasest klaasikesest ôllest/veinist nii väsinud, et otsustasin olla terve ôhtu vee peal ja kui teised baari läksid, läksin mina hotelli ära. Tulemuseks oli, et kôik teised olid zombid ja mina lôpuks ometi värske ;)
Reedel oli hea, et ei pidanud kohe lennujaama minema. Teised lendasid kella 22 lennukiga tagasi, mis tundus nii tüütu sel hetkel, aga kui laupäeva hommikul hotellis üles ärkasin ja môtlesin, et veel terve päev siin linnas, siis nii kihvt enam ei olnud. Ônneks suutsin vähese ostlemise ja ringi jalutamisega ja lugemisega piisavalt aega surnuks lüüa.
Natuke pilte ka...
Olin juba esmaspäeval nagu näha surnu välimusega. Ei maganud hästi ja oli vaja varakult ärgata lennuk juba 8.55


Neil ka rattad :D 

Lammas (vôi noh lambad) all keskel ;P

 Meil oleks see kostüümi pood, neil on see rahvariiete pood ;)  

 Ma leian ikka igas linnas rohelise nurgakese pargi pingiga, kus lugeda. Kahjuks ei olnud ilm väga soosiv lugemiseks.


Kopenhaageni lennujaamas ootas mind selline silt siis... panin Instagrami ka, mille peale ütles sôbrants kellega pärast välja läksin, et mis siin rasket rôômsat olla, kui kôik antidepressantide peal on... Pole kordagi kuulnud taanlast nii moodi ütlemas. Oli üllatus! Aga eks ta tôsi ka ole!

Kommentaare ei ole: