Töö, trenn ja ostlemine

Elu tundub väga tihe viimasel ajal.
K kolis mulle diivanile suve lôpuni ja selle tôttu on olnud rohkem aktiivsust. Esimene nädalavahetus, kui ta kolis, käisime kolm päeva järjest väljas. No ei ole tahtmist niisama istuda ja juua, kas juua ja tantsida vôi nii sama istuda ja juttu ajada. Tööd ja trenni on nii palju, et pole aega taastuda pidutsemisest. Pohmakaga pole just kôige meeldivam trenni teha, see-eest teeb enesetunde täiesti korda. Ei pea pool päeva surema nagu viimasel ajal kombeks.

Trenni on tehtud korralikult viimased kuu aega. Lihavôtte puhkusest saati keskmiselt 4 korda nädalas, mis on väga hea. Kui viis korda nädalas trenni teha, peab väga korralikult jälgima, mis ma söön, sest muidu olen nagu snickers'i reklaam pidevast tühjast kôhust. Jôudu tuleb vaikselt juurde, edusammud on väiksed, kui piisavad, et märgata. Olen avastanud, et ma ei olegi alati enam kôige nôrgem grupitrennides ja vot see on hea tunne. Väga motiveeriv, kuid mitte nii motiveeriv kui viimase laupäeva grupitrenni treener. Kell oli 13 laupäeval, mul oli pohmakas, aga tema naerul nägu ja môistlik suhtumine suutis mind utsitada palju rohkem kui grupitrenni treenerid senimaani on suutnud. Kahjuks on tema tunnid tavaliselt nädalasees hommikuti, niiet ei saa tihti käia, aga üritan leida vôimalusi tulevikus, sest see oli lihtsalt nii mônus. Peale kauba on see treener ka Nordic Race'i korraldaja. Kuna mu kallid sôbrad hüppasid alt ära ja ma lähen üksinda sinna takistusjooksule, siis olen mures olnud, et kas saan ikka hakkama. Ta aga ütles, et see on môeldud kôigile ja selle pôhjal, mis tema trennis nägi, peaksin takistustega hakkama saama. Yay! Terveks päevaks ülim enesetunne ja kôik mured vôistluse üle likvideeritud. Rohkem aega muretseda, kuidas ma pärast kolme päeva metal festivalil (Copenhell) suudan joosta 10km Kvindeløb'i! ;P

Ma olen omale pikalt lubanud, et enne ei ostle kui olen riietes korralikku sorteerimist teinud. Noh ma tegin selle ära ja nüüd olen täiesti amokki jooksnud uuete riiete järgi. Ei taha teada, mis summas olen asju kokku ostnud. Samas maitse on muutunud (rohkem taanlaseks ;P) ja tekkis "vajadus". Praegu küll tundub, et tuleb veel kord üle käia, sest ikka liiga palju riideid veel. Ostsin paari kingi ka juurde, sest olen otsustanud tööl rohkem nagu kontoritöötaja välja näha. Esimesel kahel päeval küsiti, et mis plaanid pärast tööd vôi kas reisin Eestisse, et nii hea välja näen? Ei tea, kas pärast paari nädalat vähe formaalset riietust, kui tennised ja teksad jalga tômban, siis küsitakse, kas ma olen haige vôi miskit viga?! :)