Sôbrapäev

Arvan, et olete kôik kuulnud, mis meil siin toimus nädalavahetusel. Ônneks ei olnud ise ühegi nende tulistamise lähedalgi. Ei jooksnud isegi ootamatult hambuni relvastatud politseiga kokku.
Minu sôbrapäev koosnes personaaltrennist ja türgipoest puuviljade ostmisega. Ülejäänud aja vedelesin kodus.
Tulistamisest kuulsin irooniliselt delfi.ee vahendusel, mida keegi oli FB jaganud. Olin eelnevalt näinud Kopenhaageni politsei tweet'e, aga polnud väga tähelepanelikult lugenud. Ega siin ikka on enne ka juhtunud igasugu värke, gängisôjad ja väikest sorti terror, nii et esimese raksuga ei jaganud kui hull asi oli. Grete sônum pühapäeva hommikul, mis soovitas mitte kodunt lahkuda, ehmatas ära ja süvenesin korralikumalt teemasse. See raudteejaam, mille lähistal see terrorist maha lasti on minu kodu lähedal - jala 15 minutit, rattaga 1 minut. Kui ma pühapäeval lôpuks oma nina toast välja pistsin, et pesu pesta, siis keldrist tagasi kôndides kuulsin äkki politseisireeni, siis tuletôrjesireeni ja siis tiirles järsku kopter taevas. Vôttis ikka korralikult kôhedaks.

Ûks kolleeg oli laupäeval linnas, jôudsid väikese seltskonnaga keskraudteejaama ja nägid relvastatud politseid jaamaperroonil. Kuna politsei ei käi peaaegu kunagi relvastatud ringi, arvasid nad, et tegemist Fastelavn'iga ehk siis meie môistes midagi mardipäeva-laadsega, arvasid, et valvur on lihtsalt kostüümipeole mineja.

Teisel kolleegil käidi majas sees laupäeval. Ônneks oli vargad kerge raha järgi ja ei teadnud, et see alko, mis tal kodus oli, on päris head kopikat väärt. Kohale kutsutud politsei ilmus välja aga hambuni relvastatud. Nad pidid Kopenhaageni sündmuste pärast olema valmis kiiremaskorras liituma linna üksustega.