Jôudsalt edasi

Aeg kuidagi lendab kohe viimasel ajal. Hea on lôpuks ometi kevade märke küll näha, aga tunnen ikka nagu elu lendab mööda ilma selle korraliku nautimiseta. Samas olen väga asjalik olnud ja kindlasti ka oma tegemisi nautinud.

Käisin töö asjus Lôuna-Prantsusmaal, kus oli sama soe kui meil siin täna. Reis, mis algas hästi ja siis keeras kôik pea peale. See rahvusvaheline koostöö ei ole just väga lihtne, kui kôik omamoodi asjadest aru saavad ja nende silmade avamine muudele vôimalustele vôtab väga palju aega.

Sakslased rentisid auto. See uhke BMW oli enamvähem otse vabrikust, sest sôitnud vaid 100km. Küll nad kôik vahtisid ja imetlesid seda.

Tegin väikese hotelli trenni Prantsusmaal. Kahjuks oli hotellituba väga soe ja toitumine mitte just trenni soosiv, nii et tuli lühem kui tahtsin, aga vähemalt oli lihtsam magama jääda.

2. veebruaril alustasin personaal crossfit trenniga. Kaks nädalat enne seda hakkasin regulaarselt trenni tegema, nii et olen siis praeguseks 7 nädalat 2-4 korda nädalas trenni teinud ja annab tunda. Täna just tundsin, et keha kuidagi hoiab paremini. Jôunumbrid on kasvanud tugevalt, aga nendest täpsemalt kui personaaltrenn selleks korraks läbi (ehk siis enne puhkust)!

Toitumine on ka "professionaalsemaks" muutunud. Ehk siis käib korralik karbimajandus. Soovis rohkem tervislikke rasvu süüa ostsin mandleid, aga kuna mandlites on palju kaloreid, siis jagasin nad ilusasti portsjoniteks.

Väljas väga käinud ei ole. Veebruari lôpus oli natuke tihe graafik: eestlaste pidu reedel ja taanlaste pidu laupäeval.

Eestlaste pidu oli väga lahe ja väga imelik samaaegselt. Isegi Eestis olles on mu ajul pidev alarm peal, mis karjub: eesti keel, eesti keel, eesti keel. Eestis olles ônneks on seda alarmi lihtsam välja lülitada, aga no Kop'is nii paljude eestlaste keskel oli imelik olla. Aju tahtis kokku joosta. Meid oli nii 30 eestlast ja mina tundsin ennast kôige paremini kui sain nende kahe taanlasega rääkida, kes seltskonnas viibisid :)
Ühel hetkel haarasin K'l käest, et talle midagi kommenteerida ja avastasin, et meil ei ole ju enam oma salakeelt, milles personaalseid kommentaare jagada. Ei teadnud kohe mida teha. Mida teevad need inimesed kellel pole oma salakeelt - saadavad sônumeid!? :)

Järgmisel ôhtul olnud taanlaste peol haakusin ka välismaalaste külje alla. Inglise keel sobib ikka kôige paremini. Omad on nii harjunud juba, et ega minuga inglise keeles ei räägita. Mul polnud aimugi, kas S'i üks korteri kaaslastest inglise keelt üldse räägib!

Ônneks oli mul kehaanalüüsi aeg järgmiseks varahommikuks, nii et ei pidanud seal taanlaste keskel kainena olema. Jah, ei tahtnud juua nii eestlaste peost saadud pohmaka kui lihtsalt tuju pärast. Alkoholi tuju mulle väga ei jagu viimasel ajal. Juba päris mitu kuud. Mônus, aga samas väga antisotsiaalne.

Leia täht taevast. Viimasel ajal avastan, et pikalt särab ôhtul vaid üks täht enne kui teised silmanähtavaks muutuvad.

 Lôpuks ometi kevadine ilm. Kevadine ôhk. Lisasin veel natuke aktiivsust nädalasse ja läksin rattaga sôitma/jalutama.

 Koju jôudes otsustasin, et aeg on see pusle ära panna. Nii palju tast kokku saigi. Tahtsin oma söögilauda tagasi. Pildipealt pole näha enam, sest olin lahtised tükid juba ära pakkinud kui meelde tuli pilti teha, aga lauda ei olnud vôimalik kasutada kôigi lahtiste tükkide pärast ja mu arvuti süllevôtmislaud oli ka seal kasutusel, et lihtsalt viskas kopa ette. Jah, venna, sa vôitsid, aga mina vôitsin normaalse elu tagasi.